Keele Infoleht

  • Sotsia: rahvale

    16. 00 Jüri Ehlvesti mälestusõhtu Tallinna keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8). Vestlusringis Valle-Sten Maiste, Hasso Krull jt.
    18. 30 “Sotsia” pidulik avamine Ku galeriis (Vabaduse väljak 8). Sõna võtab peakorraldaja Andra Teede; Artur Klinau esitleb  kultuurialmanahhi pARTisan, toimuvad  Valgevene kunstnike Ihar Sautšanka ja Ruslan Vaškevitši performance’id.
    19. 00 “NAK: lihtne nagu röökimine” Ku galeriis. Esinevad Aapo Ilves, Contra, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Jaan Pehk, Wimberg.
     
    KOLMAPÄEV, 11. aprill
    16. 00…
  • Raamatututvustus

    Gennadius
    KUULSATEST MEESTEST
    Püha Hieronymus kirjutas aastatel 392-393 kataloogi kui “biograafilise leksikoni”, mis sisaldab 135 varaseima kristliku kirjaniku elulugu. Umbes 80 aastat hiljem võttis Marseille’ presbüter Gennadius ette selle jätkamise ja täiendamise. Uku Masing on need õhtumaa kirikuloo kaks tähtsat ladinakeelset allikat eesti keelde ümber pannud. Toimetanud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Johannes Esto Ühing, 2007. 174 lk.
     
     
    Efrawci poeg Peredur
    RÜÜTLIROMAAN
    Kalle Kasemaa on kõmri keelest tõlkinud keldi muinaskangelase Efrawci…
  • Elbert Tuganov 22. II 1920 – 22. III 2007

    Aastatel 1958–1981 lavastas ta peamiselt oma stsenaariumi järgi 38 nukufilmi ja aastatel 1983–1985 üheksa reklaamfilmi. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul tõid Tuganovi nukufilmid tollal tõsimeelsesse ja isegi steriilsesse nõukogulikku filmikunsti sooja huumorit ja vaimukust, kõnelemata juba tollal uudse nukumaailma enda särast.
    Elbert Tuganov sündis 22. veebruaril 1920. aastal  Bakuus. Tema isa, osseedi suurmaaomaniku perest pärit skulptor, ja eestlannast ema, olid kohtunud Kaukaasias ja abiellunud. 1927.…
  • Raamatututvustus

    Juri Lotmani (1922–1993) tööde tunnustamine ja tutvustamine eesti kultuuris on olnud pikaldane ja käänuline. Tänu tõlgetele on eesti lugejal nüüdseks siiski olemas esmane ülevaade Lotmani teadustöödest. Vihik annab esmakordselt läbilõike Lotmani epistolaarsest pärandist. Autori illustratsioonidega, koostanud Marek Tamm, vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa ja Maiga Varik. LR 2007, nr 8-9. 104 lk.
     
    ESIMENE EESTI LOODUSKAITSE SEADUS
    Eesti jõudis looduskaitse seadustamiseni 1935. aastal. Juba ammu enne seda muretseti Eestis…
  • Valdemar Väli 3. X 1909 – 17. III 2007

    Valdemar Väli sündis Läänemaal Kullamaa savitööstuse meistri peres. Nagu mitmetel teistelgi eesti eakaaslastel, kujunes temagi teekond kunstiharidust omandades pikaajaliseks katkendlikuks protsessiks Tallinna eraateljeedes leivatöö kõrvalt. 1938. aastal alanud õpingud Pallases lõpetas ta Ado Vabbe maaliateljees 33aastase väljakujunenud maalijana. Tol ajal kandis kool nimetust Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused. Valdemar Väli valikuid ja arengusuundi nõukogude eesti maalikunstnikuna valgustab suurepäraselt 2004. aastal ilmunud koguteos, mille toimetaja ja tekstide autor…
  • Raamatututvustus

    Jüri Arrakust on palju kirjutatud, kuid  see esinduslik, rikkalikult fotode ning maalide reproduktsioonidega illustreeritud käsitlus tõestab taas, et ühegi kunstniku kohta pole kunagi kõik ära öeldud. Ilmar Vene filosoofiline essee, kunstiteadlaste Eero Epneri ja Andreas Trosseki vestlus ning Epneri vestlus kunstnikuga avavad uusi tahke kunstniku loomingus ja ka isiksuses. Toimetanud Eero Epner, kujundanud Andres Rõhu. Ilmamaa, 2007. 240 lk.
     
    JOHANNES SAAL. ELU METAMORFOOSID
    Eesti Goyaks nimetatud kunstniku, kelle…
  • Raamatututvustus

    TIIBADEGA RAAMAT
    Hasso Krulli valitud ja koostatud luuleraamatust tuleb selgelt välja, et Üdi ja Viidingu suhe on palju komplitseeritum kui näiteks Underi ja Tuglase suhe. Üdi loomingus oli mitu suunda, mille kokkupõrkel tekib hulk kontraste, käänakuid ja hüppeid. Üdi nime taga on mitmeid autoriregistreid, Krull on valinud luuletusi kõikidest registritest. Tänapäev, 2007. 157 lk.
     
     
     
    Ülo Tuulik
    ERI KLASIGA KIELIS
    Saaremaa kolkakülades, Atlandi tuultes, Aafrika džunglis, Kremli Kongresside Palees ja metropolides…
  • Helmut Oruvee 22. X 1923 – 1. III 2007

    Omandanud 1942. aastal keskhariduse Pärnu 1. Keskkoolis, teenis Helmut Oruvee rasketel sõja-aastatel 1941–1944 elatist töölisena. Seoses arhitektuuri eriala avamisega tolleaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) ehitusteaduskonnas astus ta arhitektide esimese lennu esimesele kursusele ning sai arhitektina diplomi 1950. aastal. Tehnikakõrgkool suunas silmapaistvalt tööka ja andeka noore spetsialisti aspirantuuri tolleaegsesse Leningradi Ehitusinseneride Instituuti, mille ta lõpetas kandidaadidissertatsiooni eduka kaitsmisega 1954. aastal. Samast aastast töötas Helmut Oruvee…
Sirp