-
Omajagu pakub raamat Lätis silmapaistvalt tegutsenud eestlaste kohta ka biograafilist teavet, avaldatud on näiteks teadlaste ja õpetajate elulooülevaateid. Päris kindlasti nõuab eraldi äramärkimist ajaloodoktor Heino Arumäe ulatuslik uurimus “Ühist ja erinevat Eesti ja Läti välispoliitikas esimesel iseseisvusperioodil”. Selles avaneb mõtlemapanev andmerohke ekskurss nii Eesti ja Läti kui ka teiste Läänemere maade vastuolulisse välispoliitikasse kahe maailmasõja vahelisel ajal.
Teist sama pealkirjaga raamatut, mis pühendatud Lätis tegutsenud ja tegutsevatele…
-
Terava publitsistina ja Viljandimaa kirjanduselu aktivistina tegutses Lattik viimastel eluaastatelgi, pelgamata poliitilisi vastuseise ja jäädes truuks oma tõekspidamisele, et kirjandus peab olema elutruu ning kirjanik peab isikliku mitmekülgse kogemuse toel mõistma lihtsa inimese meelt ja keelt. Ta trotsis oma artiklites sageli eakate kirjanike unarussejätmist meedia ja kultuuriinstitutsioonide poolt ning püüdis Viljandimaa juurtega literaatidele sisendada uhkust oma päritolu üle. Mälestame Vello Lattikut kui eeskujulikult põhimõttekindlat ja otsekohest,…
-
Faktiliselt ja juriidiliselt jõuti uue kirikuorganisatsiooni Eesti Evangeeliumi Lutheri Usu Kiriku põhikirja vastuvõtmiseni ja endise baltisakslastest koosneva kirikuvalitsuse koosseisu väljavahetamiseni siiski alles 1919. aastal 10.–12. septembril. Niisiis tähistas 88aastane Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) suve hakul (2. juunil) Tartus suure pidulikkusega oma 90. aastapäeva, mida peapiiskop Andres Põder on oma läkitustes ja esinemistes nimetanud ka rahvuslikuks aastapäevaks, seostades tollast kirikukongressi omariikluse sünniga. Kui XIX sajandi eesti…
-
Tee kirjandusse kulges läbi Noorte Autorite Koondise, 1966. aastal sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Mõni aeg hiljem pühendus ta organisatoorsele tööle Kirjanduse Propaganda Büroo direktori ning kunstilise juhina. Eesti iseseisvuse taastamise algusaegadel 1990. aastal oli ta kirjastuse Faatum asutajaid, kus oli peatoimetajana tegev oma elupäevade lõpuni. Tema algatusel toimus Faatumi eestvõttel esimene taasiseseisvusejärgne romaanivõistlus, mille järel, samuti tema ettepanekul, kutsuti ellu Eesti Romaanifond.
Juhan Saare enda…
-
SIURURAAMAT
Kohustuslik lektüür kõigile, kellel keskendunum ja sügavam huvi siinse kirjandusloo vastu. Põnev sissevaade legendaarse Siuru töödesse ja tegemistesse sellesama Siuru seest. Kuid lisaks Underile, Tuglasele, Gailitile ja teistele siurulastele ei puudu siit ka Gustav Suits, Eduard Vilde ega Anton Hansen Tammsaare. Adsoni tagasivaadet saadab rikkalik fotomaterjal, väike biograafiline leksikon ning praeguse aja ühe säravama kirjandusloolase Janika Kronbergi järelsõna. Toimetanud Jaak Urmet ja Jukko Nooni, kujundanud Angelika…
-
Rahva hinge jääks ikkagi kraapima tunne, et jälle on “nad” otsustanud üle “meie” pea. Sest enamikku ei rahulda Academia Non Grata jüngrite püsiinstallatsioon helesiniseist plastpudeleist ja impregneeritud kanakoibadest, kus helesinine sümboliseerib lootust, koivad leinavaid emasid. Ka Tauno Kangro teletorni-kõrgune Kalevipoeg Tõnismäel ei oleks päris see, mida oodati. Elus on veel palju neid, kelle mäletamist mööda ilmasõjas ei sõditud mõõkadega ja ka rõivamood oli teine.
Püüaksin siinkohal…
-
Kui Eesti ühines ELiga, siis meil lihtsalt ei olnud teist valikut. Kuid me ühinesime liiduga, mille aja- ja kultuuriloost me teadsime äärmiselt vähe, sest nõukogude koolis seda lihtsalt ei õpetatud. Nüüd aga imestame, miks Euroopa ei saa aru meie pronkssõduri saagast. Ei saagi saada, sest II maailmasõda kulges seal hoopis teisi radu mööda. Me naerame nn euronõudeid, kuid keegi ei vaielnud omal ajal GOSTide ja SNIPide…
-
Oi-oi, lugejad, oi-oi, lugejakesed! Need sajad kirjad, mis on nõudnud minu eemaldamist raamatututvustuse osakonna juhi kohalt! Need öised telefonikõned, ähvarduskirjad! Inimesed, kes piketeerivad meie toimetuse ukse ees!
Mu saatus ripub juuksekarva otsas. Ma pean ennast nüüd kokku võtma, jah. Ma nägin õudusunenägu, et esimene raamat, mida pean tutvustama, on Juri Lotmani kirjutatud. Õnneks olid meie esseistikatoimetuse nuhid selle minu laualt varastanud, kuid ikkagi – alustada praegust…
-
“Aastatega pakub kirjutamine mulle üha rohkem rahuldust, kirjutamine kirjutamise enda pärast. /—/ Ma ei pea end kirjanikuks. Hakkasin kirjutama sügisel 1940, see oli vist 15. august, kui alustasin tööd filmistsenaariumiga “Raev”. Enne seda polnud ma kirjutanud midagi, sellest päevast peale aga iga päev. Põhiliselt olen kirjutanud filmistsenaariume. Kirjutades on minu taotluseks, et näitlejal oleks huvitav, et neil tekiks kujutluspilt, millesse end hiljem sisse viia. Sellepärast pöörangi…
-
Eesti teatrikunstis on Eldor Renteri looming olnud otsekui kindel linn ja varjupaik klassikalisele iluideaalile, mille juurde pärast otsinguid alati tagasi pöörduda. Ajatu harmooniataju meistrina oli ta ühtlasi esmaklassiline ja põhjalik ajastu stiili tundja ning asendamatu koostööpartner paljudele lavastajatele. Nooremate stsenograafide loometeed aitas ta kujundada nii oma mõjuvõimsa loominguga kui ka aastatel 1959–1968 ERKI õppejõuna. Renter oli Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1951 ja Eesti Teatriliidu liige…
