-
Ajalehe Sakala eelmise aasta 14. detsembri numbris on tervelt poolteist lehekülge pühendatud Viljandi Maagümnaasiumi 130. aastapäevale. Tegelikult aga ulatub kooli ajalugu hoopis kaugemale, see on oma praegusegi, maagümnaasiumi nime all tegutsenud juba 1875. aasta sügisest.
Tartu ülikooli taasavamise järel tõusis jõukamatel rahvakihtidel, eeskätt mõisnikel, kirikuõpetajatel ja varakatel linnakodanikel huvi anda oma poegadele ülikooli astumiseks vajalik gümnaasiumiharidus. Kuna Tallinna, Tartu ja Riia kroonugümnaasiumid olid üsna üle koormatud ning…
-
Aarne Saluveer on lõpetanud Eesti Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) koorijuhtimise ja muusikapedagoogika eriala 1982. aastal ning on praegu üks aktiivsemaid laste- ja noortemuusika arendajaid Eestis. Ta juhatab ETV tütarlastekoori ja on Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud.
2000. aastast on Aarne Saluveer Eesti Kooriühingu esimees ning Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat juhatuse liige.
-
1949. aastani jätkas Vilma Tugi õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kus tema peamine õppejõud oli Johannes Võerahansu. Stalini-aegne instituut jättis ta aga diplomita, sest keskkool oli lõpetamata.
Ainult väikese liialdusega võib öelda, et Vilma Toe loomingust ei tea keegi midagi. Ja ometi väärib see tähelepanelikku süvenemist. Tema säilinud õlimaalid, vaikelud lilledega ja ilma ning portreed, on meistrikäega maalitud ning mõjuvad üha vabalt ja värskelt. Õpingukaaslaste mäletamist mööda valdas…
-
See on pigem kiri kui kõne. See ongi kiri, sest ma ei ole sel päeval ja tunnil kõnepidamiseks kohal, kui Sind Su „Kolmandate mägede” Köleri Kristuse kutsuvalt avatud käte all ära saadetakse.
Jah, ma saanuksin kohaletulekuks oma töösõidu ära muuta. Aga miski ütles mulle, et nii ei oleks õige. Sa olid üks suuremaid töömehi, kellega olen eales kokku puutunud. Töömeest mälestades oma töö tegemata jätta oleks liiga…
-
Sirbi raamatututvustuse osakond hindab kõrgelt praegust Loomingu Raamatukogu: ilmus ju eelmisel aastal hulganisti põnevaid vihikuid/raamatuid Enn Soosaare “Isast ja ajast” Amar Annuse “Pärimuseni veeuputuse-eelsetest tarkadest”, Tacituse “Germaanlaste päritolust ja paiknemisest” Walter Benjamini “Ühesuunalise tänavani”. Ja nii edasi, ja nii edasi. Seega on siin õige hetk tervitada Anu Saluäärt, nüüd juba Loomingu Raamatukogu peatoimetajat, ning mitte võtta tõsiselt neid harvu etteheiteid, et seesinane ajakiri kaldub liialt kreeni…
-
Konservatooriumis alustas ta õpetajana 1960. aastal ning jõudis aastakümnete jooksul olla dotsent, professor, klaveriosakonna juhataja ja muusikute doktoriõppe juht. Lilian Semper õppejõuna oli isiksus kogu kooli jaoks, tal oli teadmisi, erku kunstitaju ja huvi uue vastu, arutlustel oli tal midagi huvipakkuvat ja tasakaalukat öelda kõige erinevamate ettevõtmiste kohta, mis jäid vahel traditsioonilisest klaverimängust üsna kaugele. Ühes oma intervjuus on ta öelnud: „Muusika kaudu näeb kaasinimese sisse.…
-
Eike Värk, Lea ArmeSALME REEK. NOOR VANA DAAM Raamat Salme Reegist (1907–1996) on kirjalik jäädvustus sellest, mida ja kuidas juba oma eluajal legendaarseks saanud näitlejanna teatris ja teatrisse ja teatripublikusse salvestas. Tegemist on (teatri)ajalooraamatuga, mis hõlmab tänu Reegi tähelepanuväärselt pikale (teatri)elule üsna mahuka perioodi. Peale kõige muu on raamat ise keele ja kultuuri jäädvustaja juba oma olemuselt. Teatri- ja kultuuriloolisi mälestusi Salme Reegist on kogunud Lea…
-
2008. aastal võiksid Eesti ajaloolased Teise ilmasõja vahelduseks ja Eesti Vabariigi juubeli kõrval piduliku juubelikäraga tähistada ka üht olulist ajaloolist muutust eesti talurahva õiguslikus seisundis, kui see tähtpäev ei oleks nii alandav. 200 aastat tagasi, 1808. aastal kaotati mõisnike õigus müüa-osta-kinkida ja vahetada talupoegi, näiteks ka jahikoerte vastu, mille kohta ajaloolastel on ju tõendeid. Viimati nimetatud tehing polnud tõenäoliselt päris tavaline, nii et võib ehk ütelda,…
-
Aga helge loomusega oli ka kunstnik ise: iseäranis selgelt tuli see esile tema pedagoogitöös. Paul Saar töötas Tartu lastekunstikoolis 27 aastat ning teda meenutavad tänutundega sajad õpilased, kelle hulgast nii mitmestki on samuti kunstnik saanud.
Paul Saar saadeti viimasele teele Tartu lastekunstikoolist. Tema matustele olid kogunenud kursusekaaslased, kolleegid, sõbrad ja õpilased. Paul Saar oli ilus inimene.
-
Maimu Krinal oli vanemuislane selle sõna kõige paremas ja ilusamas tähenduses – artist, kes mängis end suureks nii muusikalavastustes kui ka sõnateatris. Meeldejäävad teatrirollid olid Elts H. Raudsepa „Mikumärdis” (1957), Rosina S. Prokofjevi „Kihluses kloostris” (1962), Suzuki G. Puccini „Madame Butterflys” (1964, 1975), Emand Page O. Nicolai „Windsori lõbusates naistes” (1965), Mercedes Bizet’ „Carmenis” (1969, 1991), Muna-Mari Vaiguri, Irdi ja Tormise „Külavahelauludes” (1972), Simone Bertaut Ü.…
