Aili Künstler: Millised muutused on eesti keeles selles vallas, mida olete käsitlenud oktoobris 10aastaseks saanud Keelehooldekeskuse brošüürisarja raamatu(te)s (vt http://keelehooldekeskus.eki.ee/?selected=75479), vahepeal nii otsustavalt maad võtnud, et need tuleks kirjakeele norminguna fikseerida, milliseid aga edaspidigi ebaotstarbekaks pidada?
Maire Raadik: Kirjutasin Tartu keelehooldekeskuse sarja esimese väljaande „Kuidas vormistada ametikirja“ 2008. aastal. Selle teema all sai õigekirjareeglitest kokku võtta kõik, mis kirja kirjutajat võiks huvitada: arvukirjutus, lühendamine, kirjavahemärgid, algustäheortograafia. Kui…
2017. aasta on instituudi juubeliaasta. Nimelt möödus tänavu 70 aastat Keele ja Kirjanduse Instituudi asutamisest, mispuhul sai instituut omale avaliku konkursi tulemusel ka tunnuslause „Mis keeles, see meeles“ (autor on ERRi välispoliitika-saadete toimetaja Tarmo Maiberg). Tunnuslausega on esikohale tõstetud keel: mis on kord mõeldud, sõnastatud, välja öeldud või kirja pandud, sellel on võimalus alles jääda nii suulises kui ka kirjalikus pärimuses. Teistpidi –
kui midagi on meeles, on…
„Saalomon ütles: „Raiuge seda last pooleks.““ See lause kõlas oktoobris ühes ETV „Foorumi“ saates Viktoria Ladõnskaja suust, kes räägib muidu kiiduväärselt ladusat eesti keelt. Siin ei ole midagi imestada, sest sihitis on koht, kus muulased väga tihti normi vastu eksivad. Seda…
HTMis on ettevalmistamisel uus Eesti keeletehnoloogia arengut suunav programm. Keeletehnoloogial on eesti keele arengu ja elujõu seisukohalt täita oluline roll, sest keelt kasutatakse digitaalses ruumis järjest rohkem ning seda vajavad nii erialainimesed kui ka kogu ühiskond.
2017. aastal lõppeva keeletehnoloogia programmi toel on Eesti keeletehnoloogia jõudnud tasemele, mida on peetud heaks nii Eesti keeleseisundi uuringus kui ka Metaneti aruandes „Eesti keel digiajastul“. Edulooks võib kindlasti nimetada kõnetuvastuses…
Kord, millega nõutakse selget väljendumist, on olemas, aga seda ei täideta.
Eesti esimese selge keele konverentsi puhul kirjutasid selle korraldajad 2013. aastal Keele Infolehes: „Sellega soovime tõmmata seadusandjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale ning taotleda mõtteviisi muutust.“1 Täna peetakse teist, seekord selge sõnumi oma.2 Tundub, et halduskeel on paranemise teel, keeleinstituudi aastaid kestnud pingutuste kõrval ka tänu Tartu…
Kümme aastat tagasi andsid neli tippjuhti Tõnis Lukas, Alar Karis, Urmas Sutrop ja Urmas Kruuse oma allkirjaga ühiste kavatsuste protokollil märku, et hoolivad eesti keelest ja selle korrektsest kasutamisest. On oluline, et keelehooldekeskuse vormis koostöö suunati riigi ning kohalike omavalitsuste asutustele: just seal valmivad tekstid, mida loevad – sageli kohustuslikus korras! – väga paljud.
Pole kahtlust, et ka keelehooldekeskuse koolitustööl on ametlike tekstide paranemises oma osa (kõik väljaanded on…
Aili Künstler: Pakute asutustele selge keele koolitust. Milles see seisneb? Mille poolest erineb see keeleinstituudi muust keelekoolitusest?
Katrin Hallik ja Katre Kasemets, selge keele koolitajad: Eesti Keele Instituudi selge keele koolitus on mõeldud neile asutustele ja ettevõtetele, kel on soovi oma info edastada keeleliselt selgemalt ja kliendikesksemalt. Koolitusel õpitakse infosõnumeid koostama nii, et sihtrühm ei peaks infost arusaamiseks asjatult aega ja energiat kulutama. Infosõnumite all mõtleme asutuse…
Viimased üheksa aastat on haridus- ja teadusministeerium „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ kaudu edendanud võõrkeelte õppimist ja õpetamist eri haridusastmetel ning mitteformaalses õppes. Selle aastaga võõrkeelte strateegia lõpeb ning uues „Eesti keelestrateegias 2018–2027“ on võõrkeeli käsitletud eesti keelega koos. Eesti keele ja võõrkeelte teemade ühine käsitlemine lubab keeleteemadega seostatumalt toimetada ning enam rõhutada mitmekeelsuse tähtsust.
Senise võõrkeelte strateegia võtmetegevusega jätkatakse ka uuel perioodil. Kvaliteetne varajane võõrkeeleõpe on hea…
Paari aasta eest arutati tuliselt, kas ilukirja lihvimine on oma tähtsust minetamas.1 Avaldati arvamust, et olulisim on hoopis loetav käekiri. Pakuti välja, et üks kirjatehnika hindamiskriteeriume võiks koolis olla näiteks see, kas pinginaaber saab kaaslase tekstist aru või mitte.2 Enamasti otsustatakse…
Tartu Ülikooli Kirjastuse sarjas „Eesti keele varamu“ on ilmunud kolmas raamat, kollektiivne monograafia „Eesti keele süntaks“, kõigi aegade ulatuslikem ülevaade eesti keele lauseehitusest (924 lk). Peamiselt kirjaliku eesti keele lauseehituse deskriptiivses uurimuslikus tervikkäsitluses on kirjeldatud eesti keelt sellisena, nagu seda tegelikult kasutatakse.…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tänavu sügisel avati Tallinna linna toel eraalgatusena Põhja-Tallinnas Eestis esimene kolmkeelse keelekümblusprogrammiga põhikool Avatud Kool. Selle lõpuks valdavad lapsed võrdselt eesti, vene ja inglise keelt – kas integratsiooni tulevik? Kooli asutaja, äsja aasta kodanikuks pärjatud Rasmus Rask, reklaamis valimiseelsel ajal oma firma La Muu jäätist Jüri Ratast (Keskerakonda) toetavate sõnumitega – kas integratsiooni hind?Erakogu
Artikkel Johann Sebastian Bachist on hinnatud Vikipeedia heaks artikliks.
