-
Võru- ja Setumaal on viimastel aastakümnetel proovitud kohalikku põliskeelt järjest enam uuesti kasutusele võtta. Keelekasutuse elavdamist on toetanud kultuurkapital ja riiklikud programmid. Oleks päris veider, kui uus keeleseadus põliskeelte taassündi pigem pidurdaks kui toetaks. Seepärast on Võru Instituut koos Setomaa Valdade Liiduga seaduseelnõule esitanud oma parandusettepanekud. Nendega tahetakse soodustada võru ja setu keele- ja kultuuripiirkonnas lisaks eesti keelele (!) ka võru ja setu keele kasutamist. Keele…
-
Positiivset on üsna palju: nt rakendatakse riiklikke programme; on korraldatud piirkondlike erikujude õpetamist üldhariduskoolides (eelkõige Kagu-Eestis), kõrgkoolides ja suvekursustel; on välja antud lugemikke ja toetatud lõunaeesti piirkondlikes erikujudes ilmuvaid ajakirjandusväljaandeid, vastavateemalisi kultuuriajakirjade erinumbreid, raadio- ja telesaateid jne. EKASe seire on esile toonud ka mitu probleemi. Nimetan neist ühte: eesti keele piirkondlike erikujude kasutamist kohalikus asjaajamises ei ole õigusaktides sätestatud. Mitme aasta jooksul on aeg-ajalt peetud vaidlusi…
-
A. K.: Tsiteeritud dokumendis kasutatakse määratlust „piirkondlikud keeled”, meie keelestrateegias ja -seaduses on juttu „eesti keele piirkondlikust erikujust”. Võrukesed tahavad aga oma keelele regionaalkeele staatust, kusjuures regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta ei pea sisserännanute keeli või riigikeele murdeid regionaal- või vähemuskeelteks. Need asjad kipuvad tihtilugu sassi minema.
M. N.: Siin on vaidlusküsimus tõesti olemas ja riigiti vaadeldakse piirkondlikke keeli erinevast vaatenurgast. Mõnedel maadel on piirkondliku keelena tunnustatud…
-
Harta sekretariaadis oli nimelt kujunenud seisukoht, et Baltimaad on perspektiivsem regioon harta propagandaks kui näiteks Kreeka või Prantsusmaa. Seminarile oodati ka Läti riigiametnikke, kuid neil oli ilmselt majanduskriisiga seoses muid muresid, nii et Lätist osales ainult LatBLULi delegatsioon. Seminaril leppisid HTMi keeleosakonna juhataja Jaak Viller ja Sonia Parayre Euroopa Nõukogu harta sekretariaadist kokku, et Eestis korraldatakse veel samateemaline jätkuseminar, kus arutatakse läbi kõik Hartaga ühinemise plussid…
-
Kas pole enam minejaid või pole neil põhjust minna või on see üritus ajale jalgu jäänud ning estokad peaksid tegelikult end Eesti suurematelt pidudelt ja festivalidelt leidma? Muidugi – maailmas on ka teistsuguseid näiteid, õnnestunud keelelist ja kultuurilist ekspansiooni. Kui mõjuvõimsad on USA mõnes piirkonnas latiinod, hiinlased, venelasedki. Kui keeruline on oma „sääl, kus on mu müts ja püksiperse, sääl on ka mu kodumaa”-suhtumisest lahti raputada…
-
Peale Göteborgi Eesti Segakoori, mille dirigent on Matti Lepik, tegutseb Eesti Teater Göteborgis, kellel oli märtsis esietendus, mängiti Urmas Sisaski kogupereooperit „Kuri kuningatütar”. Göteborgis tegutseb kaks pensionäride gruppi, meil on kaks skautide lipkonda, kord nädalas saab kokku bridžiklubi. Siin on ka Eesti Kodu ja üritused ja kokkusaamised leiavadki enamasti aset seal, näiteks Hiiu-Saare pidu, kohvik Priima kord kuus, kirikunaised ja paljud teised. Meil on ka eesti…
-
Sõna „väliseestlane” pole mulle probleem nagu mõnedele, kes leiavad, et see eraldab „päris eestlastest”. Mina leian, et see uhke eestlaste „haru”, kes pandi proovile ja kestma jäi, on rõhutamist väärt, ja mulle meeldib, et mind sellise erilise eksemplarina tuntakse-tunnustatakse, lisanimetajad on kui teejuhised suures rahvusperes. Jüri Estam (päritolupunktid Los Angeles – Pääsküla) kasutas oma ettekandes ÜEKNi sümpoosionil 3. aprillil Tallinnas sõnu „pagulased” ja „pagulapsed”, mille vastu…
-
Nende ja mitme üksikkäsitlusega (olgu näiteks Rootsi, Kanada, Austraalia, Maroko, Krimmi või Türgi eestlaste kohta) on huvilised arvatavasti tuttavad. „Eestlased ja eesti keel välismaal” pole kavandatud ajaloolis-statistilise ülevaatena, vaid selle keskmesse on seatud väliseestlaste keelekasutus. Teose eellaseks võib pidada 1998. aastal Tartu ülikooli toimetiste sarjas ilmunud brošüüri „Väliseestlaste keelest”, keeleseminari ettekannete kogu, mis annab läbilõike toonasest väliseestlaste keele uuritusest ja kus arutletakse edaspidi tehtava üle. Kümme…
-
Nii kirjeldab oma tudengite jutuajamist Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti lektor Katre Talviste. Miks välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetada? Eestil on vaja haritud, Eesti ajalugu ja tänapäeva tundvaid sõpru. Peterburi lektori Lea Jürgensteini arvates aitab eesti keele õpetamine murda stereotüüpe: väike keel – väheväärtuslik kultuur. Eesti keel on selle poolest sarnane läti ja leedu keelega. Lektorid tunnevad rõõmu, õpetades puhtast keele- ja kultuurihuvist…
-
Peamine ühine element on loomulikult Eesti – Eestiga on kõigil eri ajal ja eri põhjustel välismaale elama asunud eestlastel ühisosa (enamasti), aga omavahel mitte ilmtingimata. Ometi ei saa minu arvates rääkida eesti diasporaast välismaal – sõna, mille kasutamine on viimasel ajal populaarne. Õigekeelsussõnaraamat näiteks defineerib diasporaa kui „rahva hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt; muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatud vähemus”. Diasporaa mõiste ongi sageli eelkõige seotud…