-
Entsüklopeediate ja seletussõnaraamatu järgi on (pärast askeldamise, kujundamise, korraldamise ja vastutamise/peaksolemise kõrvalejätmist) toimetamine mingi avaldamiseks mõeldud „materjali” või väljaande (trükise, saate, filmi) teksti viimistlemine (redigeerimine). Keeletoimetamise osaks kogu selle viimistlemise-redigeerimise sees jätavad teatmeteosed vaid õigekeelsusnõuete järgimise ja stiili eest hoolitsemise. „Viimistlemise” sisu selgitamisel on kõige üksikasjalikum Raimo Raagi raamat „Talurahva keelest riigikeeleks” (2008) põimitult Lembit Abo „Käsikirja ja korrektuuriga” (1966, 1975). Raag kirjutab: „Keeletoimetaja on isik,…
-
Arvustusi, kus tõlkelisust4 üldse ei mainita, on küll suhteliselt vähe (~12%)5, kuid sisuliselt liigitub osaliseltki tõlkekriitikaks pisut alla poole arvustustest. Ülejäänute puhul on tegemist raamatututvustuste või kirjanduskriitikaga, kus tõlkelisusest libisetakse põgusa mainimisega üle (NÄIDE 1) või tehakse tõlkijale või toimetajale kentsakas „kummardus” (N2). Huvitaval kombel on erilise pidulikkusega ja „kummarduse” žesti markeeriv tõlkekriitika dominandilt pigem originaali- ja selle kultuurikonteksti keskne arvustus, selles tüübis on tõlketeksti puhul…
-
Kuidas on Lätis lugu raamatute tõlkekvaliteediga? Eestis nurisetakse ja leitakse, et selle peab tagama (keele)toimetaja. Mida teie sellest arvate?
Peavastutus langeb alati tõlkijale, hea toimetaja on aga tõlkija parim sõber ja häbist päästja. Toimetajatelt kuuldu põhjal jagunevad tõlkekäsikirjad kolmeks: suur osa on selliseid, mis tuleb toimetajal ümber kirjutada, suur osa selliseid, kus kõik oleks nagu formaalselt korras, ent tõlge on siiski puine ja originaalikauge, ning siis on…
-
Esiteks peab toimetaja mõistma, mis on öeldud originaaltekstis. Teiseks peab ta katsuma aru saada, mida on tahtnud öelda tõlkija. Kolmandaks tuleb tal tõlkija konstrueeritud lause panna keeleliselt ja sisuliselt korrektsesse vormi. Mõistetamatuks jääb siinkohal see, miks kolm korda suuremat tööd tasustatakse kolm korda madalamalt. Karta on, et midagi ei muutu isegi siis, kui meie äraspidiste väärtushinnangutega ühiskond hakkab märkama teisigi väljasurevaid liike nagu õpetajad ja arstid,…
-
Kui uurida semantika valdkonda raamatukogus, siis leiab eestikeelse märksõnaga „semantika” või „tähendus” sildistatud tuhatkonna teose seast umbes poolsada. (On ka kitsamaid, nn seotud märksõnu, nt „polüseemia”, „seletus” vm.) Kõige rohkem on semantikast eesti keeles kirjutanud semantikaguru Haldur Õim, kes on uurinud ja õpetanud seda Tartu ülikoolis 1960ndatest peale. Tema 1974. aastal ilmunud „Semantika” tõukus toona deskriptiivse lingvistika pärandatud olukorrast üldkeeleteaduses, kus semantikal puudus oma koht, kus…
-
Kas varianti, et teosel on mitu tõlkijat ja ei ühtki (keele)toimetajat, on üldse autorihüvitise maksmisel ette tulnud?
Autorihüvitusfond tegeleb autorite ja autoriõiguste omajatega, sestap ei oska toimetajate kohta midagi öelda. Avalduse saavad esitada tõlkijad.
Trükiste laenutamise eest tasu maksmiseks eraldatud riigieelarveline kogusumma jaguneb 60% teksti autoritele, 30% tõlke autoritele ja 10% kunstilise vormi autoritele. Kui suure summa riik selleks aastaks on eraldanud ja kas eelmise aasta hüvitised on…
-
Tõlkebüroosid on Eestis teadagi palju. Kui tulite turule, kui paljude toimetamisbüroodega konkureerida tuli? Kui palju tegutseb neid praeguseks?
Tõlkebüroosid on tõesti palju, aga nendega me konkureerida ei püüagi. Puhtalt toimetamisele keskendunud büroosid on märksa vähem. Peale meie tean veel kolme, aga kindlasti leidub veel palju FIE või eraisikuna tegutsevaid (vabakutselisi) toimetajaid, nii et kindlat arvu ei oskagi öelda. Erilist konkurentsi me siiski tunnetanud ei ole, ilmselt jagub…
-
Kas kõik kolmeaastase õppe läbinud teeksid ära ka magistriõppe katsed?
Seniajani on küll nii olnud, et kõik referent-toimetajana lõpetanud, kes on soovinud õppida keeletoimetaja magistrieriala, on seda ka saanud. Magistriõppesse keeletoimetamist õppima peaks tulema inimene, kes oskab märgata kohmakat ja halba keelekasutust ning tunneb eesti õigekirjanorme. Lai silmaring ja avar maailmavaade kuuluvad samuti selle ameti juurde.
Kuhu sobiksid tööle bakalaureuseõppe läbinud referent-toimetajad?
Referent-toimetajad sobivad tööle kõikjale, kus on vaja…
-
Kui ma ülikoolis tööd alustasin, oli eesti keele tunde kaks korda rohkem. Nii ei jää paratamatult aega nüansside jaoks, vaid tuleb semestriga kiiresti läbi marssida kogu õigekeelsus, et kevadel saaks tegelda lausest suuremate üksustega, vaadata, mis on retoorilised vahendid, millega sõnumit toetada, missuguseid tekstistruktuure millise sisuga sobitada jne. Murelikuks teeb mind see, et ettevalmistus keeruliste tarbetekstidega kohtumiseks jääb napiks. Nii tulevastel suhtekorraldajatel kui ajakirjanikel tuleb kokku puutuda…
-
Missuguseid tekste otsitakse-loetakse arvutis?
Suurem osa teismelisi loeb arvutis ikka oma MSNi tekste. MSNist on saanud noorte jaoks hõlpsaim suhtlemisvahend – kiire ja ökonoomne. Osa teismelistest ei saa muide arugi, et ka siin on tegemist lugemisega, kuna veerand küsitluses osalenud poistest arvab, et nad loevad arvutis üsna vähe, kuigi suhtlevad MSNi teel pidevalt oma sõpradega. Järgmisel kohal on juba uudised, mida loetakse nii ajalehtede kodulehtedelt kui…
