-
Ladina tähestikku kasutavad rahvad seevastu ajasid esialgu läbi kas ilma täpitähtedeta (sh eestlased) või tegid kooditabelis omavolilist haltuurat (nagu soomlased, kes ohverdasid nurksulud oma täpitähtedele). Teema tuli teravalt päevakorda seoses ida keelte ja kultuuridega, kus vajalike sümbolite hulk oli palju suurem kui 32. Vanemad arvutikasutajad mäletavad olukordi, kus täpitähtede asemel näidati hoopis kirillitsat. See asjaolu osutab, et tähtede kodeerimises arvutikeelde ei ole midagi kindlat ja jäävat,…
-
A. K.: Tundub ka, et kui teie ühingust juttu, ei saada hästi aru sellest, et „eesti keel” teie ühingu nimetuses tähendab just riigikeelt ehk normeeritud eesti kirjakeelt.
R. V.: Groningeni ülikooli professor Cornelius Hasselblatt on öelnud aastal 2009: „Eesti keele võimalused tulevikus on tugevas ja normeeritud kirjakeeles”. Eesti keele kõrgeim tasand on kirjakeel. Et kirjakeel on normeeritud keel, siis võibki öelda, et me tahame korrektset kirjakeelt ja…
-
Uus seadus algab selge eesmärgipüstitusega: arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades, siit ka suurem tähelepanu eesti keelele, ennekõike ametlikule ja avalikule keelekasutusele ning keele-elu korraldamisele.
Seaduse § 4 avab ametliku ning avaliku keelekasutuse mõiste ning sätestab keelekasutusvaldkonnad, kus kirjakeele normi järgimine on kohustuslik. Ametlik keelekasutus on avaliku sektori asutuse dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus…
-
Sõnastikule on lisatud vene-eesti register ning igale keeleõppijale ja -õpetajale tarvilik Tiiu Erelti „Eesti ortograafia” lühendatud venekeelne tõlge, kust saab vaadata peamisi õigekirjareegleid.
Kas lühend ÕS pealkirjas viitab normatiivsusele? Suure ÕSi soovitusvõtteid selles sõnaraamatus ei leia. Siin ei ole sõnu, mida keelekorralduses heaks ei peeta, ega ka neid, mis ei ole tegelikus keeletarvituses levinud. „Eesti-vene õpilase ÕS” sisaldab kirjakeele sõnavara, esitab kirjakeele normile vastava ortograafia ja sõnamuutmise,…
-
Kuidas sai alguse teie huvi eesti keele vastu?
Aastat viis tagasi sattusin iseseisvasse Eestisse (kunagi nõukogude ajal käisime emaga ükskord Haapsalus puhkamas). Sestpeale käin Eestis igal suvel, vahel tihedamaltki, ja üldsegi mitte vaid Narva-Jõesuus oma sõprade juures, vaid ka Tallinnas, aga ka saartel – Hiiumaal, Kihnus. Tundsin ennast keelebarjääri tõttu ebamugavalt ja hakkasin iseseisvalt eesti keelt õppima. Muidugi räägin kehvasti ja kirjutan veel hullemini, aga saan…
-
Välisõppe programmi raames, mida rahastab HTM ja koordineerib Eesti Instituut, on olnud mitmeid koolitusi, kus jagatud teadmisi ja materjale saab edukalt kasutada igapäevatöös. Lisaks toetab Eesti pool välislektoreid keeleõpikute ning muude vajalike kultuuri- ja ilukirjandusmaterjalidega. Oluliseks pean Eesti Instituudi pakutavat võimalust kutsuda Eestist külalislektoreid, kui mingi valdkond eeldab põhjalikumat ja detailsemat ülevaadet. Välisõppe sihtrühmana nimetatakse ses programmis Eesti ning eesti keele ja kultuuri huvilisi välisriikide ülikoolides…
-
Täpselt samal viisil on see küsimus reguleeritud ka praegu kehtivas keeleseaduses ja meil ei ole andmeid sealtkandi eestlaste venestamise kohta. Uue keeleseaduse reguleerimisala ei ole praegu kehtiva seadusega võrreldes muutunud. Isegi juhul, kui valitsus otsustaks lubada mõnes omavalitsuses kasutada sisemise asjaajamise keelena vene keelt, ei kahjustaks see eestlaste õigust eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kõigis keeleseadusega määratud valdkondades, kuna vene keelt tohiks kasutada vaid eesti keele kõrval…
-
Rubriigis „Keelepäevade ettekandeid” on viis lugu. Rein Saukase (Eesti Kirjandusmuuseum) „Jakob Hurda rahvaluulekogust” tutvustab 23.10.1880−06.01.1902 (vkj) Peterburi Jaani kiriku õpetajana töötanud Hurda rahvaluule kogumise alast tegevust. Tallinna ülikooli professori Jüri Viikbergi „Eesti keeleteaduse seoseid Peterburiga” esitab ülevaatliku pildi 19. ja 20. sajandil Peterburis õppinud ja/või töötanud Eestist pärit või Eestiga seotud keeleinimestest.
Tartu ülikooli ja Helsingi ülikooli professori Renate Pajusalu „Viisakus kultuuripiiridel” tutvustab viisakuse uurimist ning võrdleb…
-
1980. aastate lõpus ilmusid traditsioonilise grammatika- ja tekstipõhise keeleõppe kõrvale koolitundi ja keelekursustele ka kommunikatiivsed meetodid. Ka Tartu ülikoolis kasutati näiteks Georgi Lozanovi sugestiivõppe elemente. Esimesed välisüliõpilased, kes Eesti avanedes Tartusse jõudsid, said oma eesti keele algõppe ülikoolis intensiivkursustel, kus arendati keeleoskust tervikuna, kuid pandi varasemast palju rohkem rõhku just suulise suhtluspädevuse arendamisele.
Eesti keele (võõrkeelena) osakonna, endise nimetusega õppetooli sünd on kõige otsesemas seoses Eesti iseseisvuse…
-
Keeleõpe
Möödunud aasta alguses kinnitas valitsus oma määrusega uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millele üleminek algab 2011. aasta sügisest. Need määravad ära, kuidas õpilased valmistuvad kooli kaudu iseseisvaks eluks ja toimetulekuks. Iseenesest on kõik kena, välja arvatud vene kooli puudutav osa, kus on jätkuvalt seadustatud eestikeelse ühiskonna eiramine. Üheksa põhikooliaasta jooksul jõutakse keeleoskuses kesktaseme algusse (B1), 12 aastat kulub juba tugeva kesktasemeni (B2) jõudmiseks, kuigi…
