-
„Lõimuv Eesti 2020” on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja praegu kehtiva dokumendi „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätk. Analüüs on näidanud senist ebakvaliteetset tööd ja juhtimist, kuid asja õigesse rööpasse lükkamiseni pole jõutud.
Ettepanekus on lähtutud 2011. aasta Eesti integratsioonimonitooringust (EIM) ning inimarengu aruandest, mille mõlema kvaliteet jätab soovida. Korrektsete ja oluliste andmete kõrval on sattunud sinna kaheldavaid väiteid ja monitooringu andmete väärtõlgendusi, millele on ka juba…
-
Kuidas on lood õppekeele valikuga? Kas üliõpilane saab selle ise valida? Millisest strateegiast lähtuvalt õpetatakse muusikaakadeemias inglise keelt ja kui suures mahus seda tehakse?
Õppekeel on määratud õppekavas. Lisaks on õppekavas määratud õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled. Määratlused on järgmised: õppekava läbitakse 1) eesti või inglise keeles, s.t et Eesti (sageli ka Soome) üliõpilased õpivad eesti keeles, muudest riikidest pärit üliõpilased õpivad inglise keeles, 2) eesti ja…
-
A. K.: Kui õpitakse võõras keelekeskkonnas, võib alati oma huvist oma raha eest keeltekooli minna või lisatunde võtta. Probleemi näen ma siin: eeldatakse, et välisüliõpilased hakkavad eestikeelseid loenguid kuulama, aga nad ei ole selleks võimelised.
Kersti Skiller, EMTA eesti keele lektor: Jah, 60 tunniga pole see kuidagi võimalik.
A. K.: Teisest otsast on see hiiliv suund sinnapoole, et kui on kas või kolmandik tudengeid, kes pole võimelised eestikeelsetel…
-
Mitmekeelsuse meetme või isegi vastumeetme võludest kirjutades teenin kahte isandat. Esimene neist peab olema inimene ise. Laps usaldatakse lapsevanema ja kooliõpetaja kätesse kui väikene „klient”, kõik edaspidine peaks toimuma konkreetselt tema huvides. Laste mitmekeelseks kasvatamine on hea ennekõike lastele endale. Eesti keele õpetamine välismaal teenib ka hõimu huve, senikaua kui kestab äge väljaränne Eestist. Pikaajalised demograafilised tagasilöögid on viinud meid punktini, kus iga eesti keelt kõnelev…
-
02.12.2011 Keele Infolehes ilmunud eelmise keeleviktoriini vastused.
1. Henry Sweet.
2. 1Kr 14:10, mis 1997. aasta tõlkes on „Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu” ja 1968. aasta tõlkes „Maailmas on ei tea kui palju mitmesuguseid keelemurdeid ja ükski neist pole häälikuteta”.
3. Kaudne kõneviis.
4. Eestlased.
5. Sagedamini kasutatakse nn plussmärgilisi omadusi suur, uus, hea.
Õiged vastused saatsid ja loosiõnn naeratas Vivian Mesilale, Marek Laanele ja Ingrid Laglele.
Palju…
-
Kõigis rektsiooniloendeis on aastakümneid kordunud sõnu, millest sõltuva muu vormi asemele on nähtud tungimas alaleütlevat. Mati Erelti „Lause õigekeelsus” (2006, 2011, lk 35–39) pakub valiku rektsioone, kus alaleütleva kollaborantidena on häbimärgistatud verbid baseeruma, kaasama, kaasnema, kalduma, kohanema, osundama, panustama, põhinema, rajanema, sarnanema, teavitama; nimisõnad opositsioonis, vastavuses; omadussõnad adekvaatne, analoog(ili)ne, identne, kindel, paralleelne, proportsionaalne, sarnane ning määrsõna analoog(ili)selt.
Pidevalt on nenditud, et alaleütlev on püüdnud endale allutada kaasaütleva…
-
Mõni päev enne jaanipäeva kogunevad 19. juunil Mulgimaale Kärstnasse murdekeelega tegelejad kogu Eestist. Eesti keele piirkondlike erikujude, kohalikus keelepruugis võru, setu, mulgi jt keelte praegust seisu ja tulevikku analüüsivad nii vastavaid eesti keele vorme kasutavate piirkondade esindajad kui ka spetsialistid Eesti Keele Instituudist, Statistikaametist, Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Kultuuriministeeriumist ning Võru Instituudist. Eesti keele arengukavas (meede 8) peetakse murdeid kultuuriväärtuseks, eesti kirjakeele üheks allikaks, mis süvendab…
-
Üha rohkem räägitakse keeletehnoloogia konverentsidel nii piiri taga kui ka Eestis sellest, mida suudavad inimesed vabatahtliku osalusega ära teha veebis esitatud andmete täiendamisel või parandamisel. Kõneks on crowdsourcing, eesti keeles levinumaks vasteks rahvahange. Nii Eestis kui Soomes on sel moel näiteks transkribeeritud käsikirjalisi tekste või parandatud vanemate kirjatähtede tärktuvastust. Omamoodi rahvahange on ka asjatundlikult koostatud küsimustike põhjal saadud info ühe või teise rakenduse kasutusmugavuse parandamiseks või…
-
Et keelenõuande lehelt oleks mugavam teavet kätte saada, oleme lisanud paremasse ülaserva otsinguakna, mis võimaldab teha ühispäringu kolmest kohast: ÕSi uute sõnade loendist, keelenõuannete arhiivist ja keelenõuvakast.
Kui otsingud meie kodulehel vilja ei kanna, saab soovi korral saata meili (vt juhised kodulehe rubriigis „Küsi meili teel”). Paraku on paljude meiliküsimuste viga, et pole avatud piisavalt konteksti. Seetõttu soovitame eelistada helistamist: nii saate vastuse kiiremini ning keerulisema juhtumi…
-
Pilt, mille Soome, Leedu ja Rootsi keelekorraldajad maalivad oma maa keele-elust, on laiemaski mõttes tunnuslik. Soome kodumaiste keelte instituudi keelekorraldusosakonna juhataja Salli Kankaanpää kirjutisest kiirgab rahulikku optimismi: töö käib, taristu toimib, ühiskonna toetavast hoiakust annab tunnistust elav nõudlus keelehoolderaamatute ja -koolituse järele. Leedus paistab sealse leedu keele instituudi teaduri Rita Miliūnaitė hinnangul rohkem rahutust ja ebakindlust. Humanitaarid (ja keelespetsialistid) diskuteerivad keele normimise tähenduse üle ning kahe…
