-
Miks me tahame ennast väiksemaks teha? Pole ju tegelikult oluline see, kui palju meid arvuliselt on. Oluline on meie vaimsus. Ja seda meil on, ehkki mitte väga palju. Kaasaja moodne inimene on läinud vaimsuse vastu sõtta. Rumalust on kahtlemata rohkem kui vaimsust, ja see on lärmakam, agressiivsem, nõudlikum, pealetungivam, võimukam. Vaimsus ei nõua maist võimu, sest tema võim on vägevam, loomulikum, Jumalast antud. Vaimsus respekteerib ka…
-
Künstler: Kas ja kui suur osa uue ÕSi muudatustest on ajendatud keelenõu küsimustest või otseselt tehtud ettepanekutest mõni sõna ÕSi võtta? Kui palju on uusi sõnu?
Raadik: Kui suur osa just, seda on raske öelda, kuid keelenõutöö on kindlasti üks kanal, mille kaudu ÕSi tegijad uusi ideid saavad. Mõnikord on see uus sõna või siis hoopis uus mõiste, mis vajab tähistajat, tähenduse seletus, mis vajab täpsustamist, mõnikord…
-
Nii etümoloogiasõnaraamat kui ka sõnaperede esitus on tõesti pälvinud õigusega palju tähelepanu ja tunnustust: esimese kuulutas rahvas, teise nimetasid Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja haridus- ja teadusministrid 2012. aasta keeleteoks. Ei või siiski olla, et neil pole ühtki puudujääki. Kas tuleb mõni kohe ette?
Etümoloogilise sõnaraamatu üks probleem on sõnaseletused, mis tihti on lühendatult või sõna-sõnalt üle võetud autoriteedina käsitatud „Eesti keele seletavast sõnaraamatust”. Kui sõnaseletused viimati…
-
Advokaat Jõks võrdles ebaselget seadust tõbise patsiendiga ja oli sunnitud rõhutama, et põhiseadus nõuab selgust õiguses ning et õigusselgusega tuleb arvestada nii õigusnormi luues kui ka kohaldades. Miks see siis nii sageli arvestamata jääb? Koguni riigikohus on nentinud, et õigusselgust aitab kõige paremini tagada sõnade üldkeelsel tähendusel rajanev tõlgendus. Nii advokaat kui ka ajakirjanik kõnelesid taas sellest, mida on aastakümneid soovitatud: vältida õigusaktides rohkeid keerulisi võõrsõnu…
-
Ajaratas liigub meist sõltumata, küll aga sõltub meist jälg, mille me oma tööde ja tegemistega maha jätame. 25. oktoobril 80aastaseks saanud TÜ emeriitdotsent Jaak Peebo elutöö on mitmetahuline ja kaalukas. Aastal 1963 eesti keele kateedris vanemlaborandina alustanud, jätkas ta 1969. aastast tööd vanemõpetajana ja 1981. aastast kuni emeriteerumiseni dotsendina. Üliõpilased tunnevad Jaak Peebot kui heatahtlikku, oma põhiainet – eesti keele morfoloogiat – sügavuti tundvat õppejõudu, kes…
-
Valdek Palli meenutasid kolleegid, samas avati Valdek Palli elu ja tegevust tutvustav näitus, mida saab vaadata järgmise aasta 30. jaanuarini. Esines ersa-mokša folklooriansambel Kilejne. Valdek Pall (1927–2013) oli eesti keeleteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougrist, TLÜ professor ja emeriitprofessor, Wiedemanni keeleauhinnaga pärjatu (2002).
15. oktoobril asutati TLÜs professor Valdek Palli nimeline fond soome-ugri teaduse ja kultuuriprojektide toetuseks. Fond toetab soome-ugri teadust ning kultuuritegevust edendavate projektide läbiviimist, prof Palli isikliku…
-
Räägiti palju Jüri Viikbergi suurtest teenetest keelekontaktide, murrete ja väliseestlaste keele uurimisel, alustati aga tema enda alamsaksa huvile osutava ettekandega „Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas”. Gutslaff on viimasel ajal kui omast ajast ees olnud keelemees moodi läinud. Viikberg käsitles just laensõnu, jõudes järeldusele, et laensõna ei tule tühjale kohale, vaid juurde. Päritolu- ja lähtekeeli on olnud mitu, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti sõnakasutus erineb aga ka laensõnade puhul.
Viikbergi…
-
Koostanud Maire Raadik ja Tiina Leemets.
1. Ilmunud on „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013”, viie aasta pärast saab 100 aastat „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” ilmumisest. Koostatud ja ilmunud on nii suuremaid kui ka väiksemaid ÕSe (nt ka „Õpilase ÕS” 2004). Mitu ÕSi on Eestis üldse ilmunud? Vastusevariandid: a) 10, b) 24.
2. Pikka aega on valitsenud kaht tüüpi ühekeelsed sõnaraamatud: ÕS ja võõrsõnastik (esimene võõrsõnade leksikon ilmus Eestis 1930–1931).…
-
Kandidaate saab esitada 22. jaanuarini 2014. Keeleteoauhinna konkursi juhend on HTMi ja Emakeele Seltsi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2013, www.emakeeleselts.ee).
-
Selge keele liikumisest
Meie ümber on väga palju eri kujul infot, mis nõuab tähelepanu ja reageerimist. Mida paremini on info korrastatud, seda kergemini leiame vajaliku teabe. Seetõttu tekkiski XX sajandi keskel selge keele liikumine, millest nüüd on mitmel pool kujunenud valitsuse tasandil organiseeritud sihipärane tegevus. Selge keele liikumise mõte ongi selles, et meie ümber oleks vähem infomüra ning saaksime oma tegevust teadlikumalt korraldada.
Mis on selge keel?
Selge keel…
