-
Nicolaj StochholmTõlkinud Maarja Laur ja Ülev Aaloe
Küüntelaev (tsüklist ?REIS?) Heida maha kuuldes kolme tontlikku kutsungit surnud telefonist, heida maha ja suudleoma naist või võõrast või ühtteist surisevate lampide valguses,kümne-aastane poiss oma esimeselaevaga, mis tähtsust sel onhaara temast kinni kui kõigest muustmis süütu, hingesid ei saavastutusele võtta, õigust kiusatakse taganagu seda kitarrisoolot, mille ma kohe üles kirjutan, heida see minema naguigasugune teinegi katse ollaterviklik ja keskendunud…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/140504/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
ei ole kaunimatkui võllapuudes hõljuv isikukultus suurtesurmaõitega igavese rahunimel ees ja sees me tormame kind?allid hambusennastunustavalt barrikaadideleme peame vaatlemaajalugu dialektilisena me peame suretama reaktsionismi juured etoleks vaid üksainus suur ja sõbralik rahvusrevolutsiooni rüpes
ma astun te ettekõigi oma saja köite parteiliste värssidegaet aru anda kõigileet kinkida aru sel ränkraskel ehitustööl moonutatudlaipadega kaunistatul
iga patsient võib neljanda kursuse arstitudengitekirurgilaualtsattuda esimese kursuselahkamislauale
oo tere olen teid…
-
Ülaltoodud luuletused on võetud Soome uuema põlvkonna ühe säravama luuletaja Tapani Kinnuneni värskest luulekogust ?Pyhä Kankkunen? (Savukeidas, 2004) ja põhinevad kõik tema külaskäigul Tallinnasse II Põhjamaade luulefestivali ajal mais 2002. Kinnunen esines tol korral mälestusväärselt, temale ainuomase jõulisusega klubis Spirit, jäädes meelde isegi Kiwale, kes määratles Kinnuneni Areenis ekslikult homopoeedina, mis asjaosalisele endale väga palju nalja tegi.
Kinnuneni tekstid põhinevad argielu teraval, esmapilgul justkui kiretul…
