-
Ahistav vari ja päikseline helgus on vaheldunud Gurt?enko (sünd 1935) saatuses lapsepõlvest peale. Sõjaeelne üheaknaline toapugerik Harkovi majakeldris oli kui sünge punker, mis sööbis tumedalt lapse mällu. Ent inimesed tollest ajast on talle meelde jäänud vaid säravalt rõõmsaina. Ei ühtki kurba nägu! Justkui Aleksandrovi paraadfilmides. Kevadine suurpüha 1. mai, kui Ljuda noor elurõõmus isa, kriidiga valgendatud presentsussid jalas, marssis bajaani mängides demonstratsioonile suunduva majarahva eesotsas, ning…
-
style=”WIDTH: 364px; HEIGHT: 185px” height=185 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/15.jpg” width=387 align=baseline border=0>
-
Greenaway valmistas väga palju üllatusi, nii et jõuan rääkida ainult mõnest olulisemast. Põhiline on muidugi tema teooria kinost kui väljasurevast kunstivormist, mille asendab interaktiivne multimeedia. Väidetav surmahoop kinole anti juba 1983. aastal kaugjuhtimispuldi leiutamisega. Selle kanalivahetusnupuga sai vaataja võimaluse vaadatavasse otseselt sekkuda. Tänu arvutitele on edasine areng kulgenud üha suurema interaktiivsuse poole.
Teine oluline idee on järgmine: 98 juhul 100st pole film mitte iseseisev, visuaalsel kujundil ja…
-
?Vahtsõ ilma veere pääl?, stsenaristid Silvia Karro ja Peeter Brambat, re?issöör Peeter Brambat, kaamera Arvo Vilu, muusika Ardo Ran Varres ja Tõnu Kõrvits. Stuudio Ikoon, 2004, produtsent ja idee autor Vahur Laiapea. 57 min.
?Marina Kuvaitseva ja üksildased naised?, autor Arvo Iho. ETV sarjas ?Eesti lood?. Stuudio Cumulus Projekt, 2004, 27 min.
?Inimene pole kala?, autorid Peeter Simm ja Vahur Laiapea, re?issöör Peeter Simm, operaatorid Ergo Kuld ja…
-
?Tõsi? Ega sa ei peta?? elavnes naiivselt Bogatõrjov.
?Tõsi-tõsi. Sinu mastaapi näitlejaid sünnib kord sajandis.?
?Arvad sa päriselt nii? Sa ei valeta??
Mihhalkov ei valetanud, liialdas vaid. Bogatõrjov uskus Mihhalkovi kui jumalat, koos olid nad trüginud filmikunsti, Bogatõrjov tegi kaasa juba Mihhalkovi diplomitöös, lühifilmis ?Rahulik päev sõja lõpus? (1971). Hiljem oli Jura jaoks koht kõigis Mihhalkovi filmides, ka ?Siberi habemeajajasse? kirjutati kindral Radlovi roll just Bogatõrjovi silmas pidades, ent…
-
FBI superagendid Wendy ja Frank tegutsevad Estonias, kus lokkavad kriminaalsed ja paranormaalsed nähtused.
Eesti ei ole India ja David Snowman pole kriitikaväline püha lehm. Teisalt pole Eesti Joonisfilm teleseriaalistuudio ega ?Frank ja Wendy? ?X-failid?. Nii üleilmseist kui eesti animafilmi ajaloost pärit tsitaatidest ja kli?eedest kubisevast ?Frankist ja Wendyst? jääb aga mulje, justkui üritataks muuseas rohkem või vähem kõik need olla. Sest käes pole mitte autori- ja festivalifilmi…
-
Kas vastuluure töötab ning nende mõningaid plaane ja kavatsusi on juba lahti muugitud? Kas neid ka filmitakse?
Seda pole tavaks kommenteerida.
David Snowman sulas ära seal filmis. Aga kas on lootust, et temast kerkinud aur mingites kõrgetes külmades sfäärides jälle helvesteks, uueks lumemeheks kristalliseerub?
Ei, David Snowman oli väga ajutine nähtus, mitte eluline. Aga maailmas on igasuguseid Davideid.
Kas jäid oma grupiga, oma õpilastega, oma meeskonna tööga rahule?
Jah, jäin rahule.
Ja…
-
?Seaduse järgi? oli vähimagi kahtluseta Kule?ovi loome tipp. Selles on realiseerunud kõige ehedamalt tema kui kinonovaatori, montaa?iteoreetiku ideed. Ilma paisutatud liialdusteta, küpselt ja kogenult.
Kahekümnendad aastad vene elus ja kultuuris olid imelised. Mäletate, kuis algas Aleksei Tolstoi jutustus ?Aeliita?? Plangul laperdab paberiräbal, millele kritseldatud: kes tahab sõita Marsile, palume pöörduda sinna ja sinna. Näitlejanna Galina Kravt?enko on meenutanud, kuis tema luges plikana plangult kuulutust: vajatakse kinoinsenere…
-
Saksamaal 6. jaanuaril esilinastunud satiiriline komöödia ?Alles auf Zucker!? (?Kõik suhkrust?) on väidetavasti esimene sõjajärgsel Saksamaal valminud film, mida vaadates võivad sakslased ja juudid üheskoos südamest naera. Kassaedukas naljafilm on ?veitsis sündinud 47aastase juudi soost näitleja ja stsenaristi Dani Levy kümnes filmilavastus. Enamik juutide saatust käsitlenud ekraanilugusid on olnud nii või teisiti seotud holokaustiga. Näiteks Steven Spielbergi ?Schindleri nimekirja? käis kinos vaatamas üllatavalt palju sakslasi ning…
-
Kord tegin pika bussisõidu läbi Poola, sõitjate nõudmisel pandi videomakki üks eesti komöödia: pool bussi rõkatas laia lõuaga naerda, teisel poolel oli piinlik mis piinlik. Ka Emir Kusturica seni viimast filmi ?Elu on ime? on põhja sajatatud, aga mulle see meeldib. Komöödiat ei defineeritagi naeru kaudu, et kas ajab kellegi puksuma või mitte. Inimeste maitse erineb tohutult, naljamaitse kõige rohkem.
Hüpped kümnest varrukast
Komöödia?anri peamiseks tunnuseks on…
