-
?Avamere? trumbiks on digivideo vaoshoitus (ebaisiklikkus, külm koloriit), olematu (või pigem ettemääratud, automaatne) sündmustik, rahulik montaa? ja Graeme Revelli muusika. Viimane on põrandaalustes sfäärides hästi tuntud tumeda ambient?i, samuti erakordselt veidra ja tundliku eksperimentaalmuusika meister.
Kõige imetlusväärsem ses filmis on kolme suure (metatasandi) osalise ehk ookeani, muusika ja diskreetse poeetilisusega monteeritud kaadri harmooniline kooskõla. See ongi selle filmi õnnestumise tingimus, rohkem pole tegelikult enam midagi vaja. Esitatud…
-
Imestamisväärt, kui tähtis oli kunagi inimeste jaoks tsirkus. Kinematograafias on tsirkusefilmid lausa omaette ?anr. Suurmeistrid ihkasid tsirkuse najal allegooritseda ja arendada sotsiaalset sümboolikat. Publikule mõjus magnetina aga hoopis filmide salapärane tsirkuselüürika, romantiline armusuhe keset lõvide lõrinat, õhuakrobaatide surmapõlgust ja klounide nukrust.
Vene kinos peetakse krestomaatiliseks Aleksandrovi ja Orlova hõbehäälset ?Tsirkust? (1936), minu lapsepõlve aegu paisutas aga saale Aleksandr Ivanovski hõrk ?Tiigritaltsutaja? (1955). Selles linatöös vedas armuliini…
-
Kaval ja ettevõtlik Skiso-Mustafa (Ol?as Nusuppajev) röövib rahavahetuspunkti.
Mängufilm ?SKISO? (?Schizo?, Kasahstan-Venemaa-Prantsusmaa-Saksamaa, 2002). Re?issöör Guka Omarova. Stsenaristid Guka Omarova, Sergei Bodrov. Operaator Kasanbek Kõdõralijev. Mängivad Ol?as Nusuppajev, Eduard Tambu?ev, Olga Landina, Viktor Suhhorukov jt. 86 min, linastub kinos Sõprus. Auhinnatud Cannes?is, Karlovy Varys, Moskvas, Torontos ja PÖFFil.
Juba Moskvas õppides täheldasin Kesk-Aasia piigade-noorsandide kohati kummalisi assotsiatsioone. Sina ütled A, ootad neilt automaatse (euroopaliku/veneliku?) standardreaktsioonina B-d, aga nemad…
-
Arusaamatuste vältimiseks olgu kohe öeldud, et alljärgnev pole järg Mart Kadastiku triloogiale ?Kättpidi suures poliitikas? (Edasi 13. ? 15. I 1988), kuigi mingeid paralleele pealkirjast johtuvalt tõmmata ju võib.
Kättpidi suures poliitikas on vähemasti enda sõnul ja ka ametinimetuste järgi Eesti telemaastiku grand old man Enn Eesmaa, kellest mina televaatajana tunnen karjuvat puudust. Televisioonist lahkus Eesmaa oma põlvkonna ühe viimase mohikaanlasena, temavanustest jätkavad üksnes Mati Talvik ja…
-
?Taevane kuningriik? on huvitav film tänu Uus-Meremaa näitleja Marton Csokase õnnestunud osatäitmisele Guy de Lusignanina.
Guy tõus Jeruusalemma kuningaks polnud kerge. Mitu korda pidi ta selleks abielluma sama naisega (Sibylla). Tema armastus oli meeletu. Pea-aegu kohe pärast kauaigatsetud kroonimist paigutas ta kõik ristisõdijate väed eriti ebaõnnestunud positsioonidele Hattini all ja lasi veest ja varjust ära lõigatud rüütlid Saladini kõveratel mõõkadel tükkideks raiuda. Vangi langenult lubas Guy talle…
-
Ega see üpris ebatõenäoline vabandus meil päris mööda külge maha ei jooksekski. Kuid pea igal meist eestlastest ja muudest tublidest eestimaalastest on sovetiajaga ka isiklik suhe. Seepärast olengi ma siin isiklik. Mina mingit vabandust Venemaa valitsejalt ei oota isegi siis, kui ta tahaks seda teha. Raske on uskuda, et härra Putin pole silmakirjalik. Kunagine luureresident Saksamaal valdab piisavalt demagoogilist retoorikat, et ideoloogiliselt vingerdada. Kõik ju nägid…
-
Bruno Ganz mõjub kui ehe Hitler. Goebbelsite perekond Reichstagi punkris.
Mängufilm ?ALLAKÄIK? (?Der Untergang?, Saksamaa-Itaalia-Austria, Constantin Film Produktion GmbH, 2004).
Re?issöör Oliver Hirschbiegel, Berndt Ehringeri stsenaarium Melissa Mülleri ja Traudl Junge raamatu ?Viimse tunnini? järgi. Operaator Rainer Klausmann, originaalmuusika autor Stephan Zacharias.
Osades Bruno Ganz (füürer), Corinna Harfouch (Magda), Alexandra Lara (Traudl Junge), Ulrich Matthes (Goebbels), Juliane Köhler (Eva), Thomas Kretchmann (Fegelein), Heino Ferch (Speer), Christian Berkel (dr Schenk),…
-
Mõni aeg tagasi näitas ETV prantslaste Patrick Barbéris? ja Dominique Chapuis? vene filmioperaatorit ja -re?issööri käsitlevat dokumentaalfilmi ?Roman Karmen, kineast revolutsiooni teenistuses?. Talutavalt amorfne lugu, piisavalt näitlik õppematerjal Karmeni võltsdokumentalismist, tema massiivsetest instseneeringutest kogu oma filmimehe karjääri jooksul. Kõige muu filmimaterjali hulka on monteeritud ka punalipu, hiljem võidulipuks nimetatu heiskamine 1. mail 1945 Berliinis Reichstagi (Riigipäevahoone) katusel asuva skulptuurigrupi külge. Diktoritekst annab täiesti ühemõtteliselt teada, et…
-
Ta tegelik nimi oli Adelaida Leventon, sündis ta 1879. aastal Jaltas, Musta mere embuses, juudist apteekri egotsentrilises peres. Kui tüdruk oli kolmene, puhkesid juudipogrommid ja perekond pages ?veitsi. Ühel hommikul peksis isa Jakov äkki naise korterist välja ja andis tütre juudist anarhisti kasvatada. Anarhistil oli vaimselt kiivas poeg, kes väikest Allat seksuaalselt pruukis. Saadud hingetrauma oli üheks tõukuriks, mis suunas Alla tulevikus biseksuaalsele teele. Kustumatult miilas…
-
Vene ülestõusmispühad on sootuks tähenduslikumad, sest sealne ühiskond ihkab tõepoolest taas tõusu üles. Vene inimese mütoloogiline meel tahab välja karnevaliajastu irratsionaalsete kirgede virvarrist. Vene hing vajab primitiivset selgust, usku, vihisevat viirukipanni, mis jumalikustaks ka riigikorra ja osutaks konkreetsele ikoonile. Ma ei kõnele seda mõnitamisi, sest klaarumist vajame ka meie. Kestev karnevaliajastu kultuuris ja poliitikas, katkematu tants mineviku kontidel on ju karglemine kohapeal. Karnevali jõhker koomika ei…
