-
Vabadus ahistab vene loojat
Nii läinud PÖFFi vene programmi kui ka tänavu veebruari lõpul ja märtsi algul toimunud vene filmi festivali kirju valiku põhjal võis nüüd sügisfestivalilt eeldada kunstiküpseid filme. Näib, et ressurss on kahjuks ammendunud, saak oli kesine. Kuid ei saagi ju sündida ainult häid filme. Kõik eespool nimetatud kolm festivali hõlmasid filmitootmise aastaid 2004-2005, pisikese kõrvalhüppega aastasse 2003. Patt oleks kurta, sest neisse aastaisse mahuvad…
-
Aleksandra Zavjalovat peeti deemonlikult kauniks naiseks: ta soontes pulseeris vene ja kreeka kuum elumahl, ta visklev hing kargas kord suurusehullusse, siis taandus aga kartlikusse alaväärsusse. Juba teatrikooliaegu kutsus Põrjev teda mängima Dostojevski järgi vändatavasse “Idiooti”, aga tütarlaps loobus. Otsus ei tulnud lihtsalt, ühelt poolt kiskus teda vastupandamatult kuulsa režissööri kõmulisse õukonda, teisalt pelgas ta mingi alateadvusliku hirmuga äkilist kõrglendu.
Pärast teatrikooli Leningradis suunati ta pärapõrgusse, Barnauli.…
-
Cronenbergi “Vägivalla ajalugu”
Maineka kanadalasest filmilavastaja David Cronenbergi filmilavastustes põimuvad tavatul viisil üksteisega tabud, bioloogiline õudus ja psühhoseksuaalsed teemad. Praegu 62aastast kineasti on põhjusega kutsutud Vereparuniks, kes näib oma loomingus juhinduvat Albert Camus‘ kuulsast lausest: “Vaid üks asi võib olla inimlikest kannatustest traagilisem – õnneliku inimese elu.” Cronenberg on eksperimenteerinud näiteks günekoloogilise horroriga (“Lahutamatud”), seksuaalperverssustega (“M Butterfly”), autoerootikaga (“Kokkupõrge”), virtuaalreaalsusega (“eXistenZ”) ja skisofreeniaga (“Ämblik”). Kõmulavastaja tänavune provokatiivne…
-
Eurooplane Uru (Ott Sepp) ja vend Wismuth (Mait Malmsten) seirel. KAADER FILMIST
Olev Remsu arvustas kuu aja eest Sirbis filmi “Malev” ja arvas asjast nii halvasti, et mitte ei saanud vaatama minemata jätta. Selle eest Remsule suur aitäh, see peab ikka üks vägev jõud olema, mis pärast paari viimast kodumaist kinopilti veel kinno ajab. Nii et Remsu on vägev jõud, seda talle…
-
Europa Cinemas tunnustab kinopidajaid 2004. aasta tulemuste põhjal kolmes kategoorias: parim programm, parim noorsooürituste korraldaja, parim ettevõtja.
Europa Cinemas loodi 1992. aastal, organisatsioon ühendab 51 riigi 322 linna 570 kino, mille egiidi all näidatakse filme 1283 ekraanil. Euroopa Liidu MEDIA programmi finantseerimisel tegutseva Europa Cinemas’ eesmärk on toetada konkreetses riigis mitte selle enda maa, vaid teiste Euroopa filmide linastumist vastavates kinodes ning ergutada noorele kinopublikule suunatud tegevust.…
-
Kui 11. septembri lennukites oleks islamiterroristide asemel istunud väga põhimõttelised kunstnikud, peaks vaba maailm praegu ehk hoopis kunstivastast sõda.
Sõpruse kinos näidatakse praegu kahte filmi, mis käsitlevad noorte inimeste suhtumist vanasse ühiskonda. Nii Hans Weingartneri “Kaswatajad” kui Thomas Vinterbergi “Kallis Wendy” näitavad domineerivatest sotsiaalsetest normidest hälbivaid isikuid, kes kehtestavad omaenda käitumiskoodeksi, mille järel satuvad otsesesse konflikti vanadesse normidesse klammerduva enamusega. Kumbki film pakub sellest kokkupõrkest esteetilises, ideelises…
-
Poiss tuli ilmale uhkes asutuses, Nadežda Krupskaja nimelises Moskva sünnitusmajas. Nimeks pandi talle venepäraselt Juri, aga perekonnani kõlas võõralt – Vizbor. Ta isa, punane komandör, oli pärit Leedust, algse perekonnanimega Vizboras, mis aga Venes tundus proletaarlase kohta peenutsev, seepärast visati lõputähed ära.
Ema, kaunitar Krasnodarist, tahtnud esiotsa rasedust lõpetada ja kui toona käinuks abordindus sama hõlpsalt kui nüüd, jäänuks filminäitleja, bard, poeet, dramaturg, alpinist Juri Vizbor maailma…
-
Tänavu mais teatas üks vene ajaleht, et suri 80aastane Ostap Bender. Seitung ei valetanud. Sest ehkki põrmu varises tegelikult kodanik Artšil Gomiašvili, oli kadunuke ka Ostap Bender. Esiteks kunstilises mõttes, oli ta ju Suurt Kombinaatorit mänginud Leonid Gaidai kuulsas filmis “12 tooli”, teiseks jäi Gomiašvili perfektseks Benderiks ka rabelevas reaalsuses. Tegelikult õnnestuski tal Benderi roll päriselus sootuks paremini.
Ta isa oli karjus, kes õppis kahekümnendail aastail esimesena…
-
Mis see siis on? Kas polemiseerija tähelepanematus? Või üsna kale ja kaval arvestus, et Sirbi ja Eesti Päevalehe lugejaskond kattub vaid noorkuusirbist kõhnema segmendi ulatuses? Et päevalehe tiraaž on kümmekond korda suurem?
Kõigi hüüdjate hulka, kelle kuulutusi ma aktsepteerin, loen ma tõemeeli kõik sõnavõtjad tingimusel, et tegemist pole kalkuleeritud šlikerdamisega laadis: kuna sinu jõupotentsiaal on nii suur, kuna sina toetasid/ei toetanud mind, kuna sinu toetamine/mittetoetamine on…
-
Lihula festivali peaauhinna võitis rootsi režissöör Peter Gerdehag, kelle isa ja ema on eestlased. Ago Ruus sai oma dokumentaalfilmi “Rannaniitude laulud” eest kaks auhinda: žürii eri- ja Lihula valla auhinna. 2 x ARVO TARMULA
22. – 25. septembrini peeti Lihula kultuurimajas Matsalu III rahvusvahelist loodusfilmide festivali. Tänavu jõudis linale 57 filmi, neist 39 võistles auhindadele, osavõtjaid riike oli 16. Seega on festival kolme aastaga üsna kiiresti…
