-
Europa Cinemas tunnustab kinopidajaid 2004. aasta tulemuste põhjal kolmes kategoorias: parim programm, parim noorsooürituste korraldaja, parim ettevõtja.
Europa Cinemas loodi 1992. aastal, organisatsioon ühendab 51 riigi 322 linna 570 kino, mille egiidi all näidatakse filme 1283 ekraanil. Euroopa Liidu MEDIA programmi finantseerimisel tegutseva Europa Cinemas’ eesmärk on toetada konkreetses riigis mitte selle enda maa, vaid teiste Euroopa filmide linastumist vastavates kinodes ning ergutada noorele kinopublikule suunatud tegevust.…
-
Kui 11. septembri lennukites oleks islamiterroristide asemel istunud väga põhimõttelised kunstnikud, peaks vaba maailm praegu ehk hoopis kunstivastast sõda.
Sõpruse kinos näidatakse praegu kahte filmi, mis käsitlevad noorte inimeste suhtumist vanasse ühiskonda. Nii Hans Weingartneri “Kaswatajad” kui Thomas Vinterbergi “Kallis Wendy” näitavad domineerivatest sotsiaalsetest normidest hälbivaid isikuid, kes kehtestavad omaenda käitumiskoodeksi, mille järel satuvad otsesesse konflikti vanadesse normidesse klammerduva enamusega. Kumbki film pakub sellest kokkupõrkest esteetilises, ideelises…
-
Poiss tuli ilmale uhkes asutuses, Nadežda Krupskaja nimelises Moskva sünnitusmajas. Nimeks pandi talle venepäraselt Juri, aga perekonnani kõlas võõralt – Vizbor. Ta isa, punane komandör, oli pärit Leedust, algse perekonnanimega Vizboras, mis aga Venes tundus proletaarlase kohta peenutsev, seepärast visati lõputähed ära.
Ema, kaunitar Krasnodarist, tahtnud esiotsa rasedust lõpetada ja kui toona käinuks abordindus sama hõlpsalt kui nüüd, jäänuks filminäitleja, bard, poeet, dramaturg, alpinist Juri Vizbor maailma…
-
Tänavu mais teatas üks vene ajaleht, et suri 80aastane Ostap Bender. Seitung ei valetanud. Sest ehkki põrmu varises tegelikult kodanik Artšil Gomiašvili, oli kadunuke ka Ostap Bender. Esiteks kunstilises mõttes, oli ta ju Suurt Kombinaatorit mänginud Leonid Gaidai kuulsas filmis “12 tooli”, teiseks jäi Gomiašvili perfektseks Benderiks ka rabelevas reaalsuses. Tegelikult õnnestuski tal Benderi roll päriselus sootuks paremini.
Ta isa oli karjus, kes õppis kahekümnendail aastail esimesena…
-
Lihula festivali peaauhinna võitis rootsi režissöör Peter Gerdehag, kelle isa ja ema on eestlased. Ago Ruus sai oma dokumentaalfilmi “Rannaniitude laulud” eest kaks auhinda: žürii eri- ja Lihula valla auhinna. 2 x ARVO TARMULA
22. – 25. septembrini peeti Lihula kultuurimajas Matsalu III rahvusvahelist loodusfilmide festivali. Tänavu jõudis linale 57 filmi, neist 39 võistles auhindadele, osavõtjaid riike oli 16. Seega on festival kolme aastaga üsna kiiresti…
-
Sama ei saa öelda Vikerraadios pühapäeva hommikuti eetris oleva Margus Saare ja Margit Kilumetsa “Jutusaate” kohta. Juba pealkiri näitab autorite originaalsust ja leidlikkust. Selgituseks olgu öeldud, et siiani vedas seda projekti üksnes Saar, sel hooajal saab kord kuus huvitava inimesega eetris olla ka Kilumets. Margus Saar on hea diktor, veel parem dokumentaalfilmidele teksti pealelugeja, kuid saatejuhina on tal veel kõvasti arenguruumi. Jutusaates häirib mind tema puhul…
-
Mis see siis on? Kas polemiseerija tähelepanematus? Või üsna kale ja kaval arvestus, et Sirbi ja Eesti Päevalehe lugejaskond kattub vaid noorkuusirbist kõhnema segmendi ulatuses? Et päevalehe tiraaž on kümmekond korda suurem?
Kõigi hüüdjate hulka, kelle kuulutusi ma aktsepteerin, loen ma tõemeeli kõik sõnavõtjad tingimusel, et tegemist pole kalkuleeritud šlikerdamisega laadis: kuna sinu jõupotentsiaal on nii suur, kuna sina toetasid/ei toetanud mind, kuna sinu toetamine/mittetoetamine on…
-
“Eesti lugude” sari on üks väärtuslikum uuendus Eesti uuemas filmikultuuris. Nagu pidevalt vältav alternatiivdokumentaalide festival, omamoodi demokraatlik foorum, millel saavad sõna ka tundmatumad või debüteerivad režissöörid. Sel nädalal linastus Sõpruses neli uut filmi, mis pealiskaudsel vaatamisel on täiesti erinevad, eri sõnumi ja jutustamislaadiga, erinevad, lausa vastandlikud lood. Ent ometi hakkas peas kolksuma, et millegipärast olid kõik autorid jäänud vähemasti mingil määral peatuma eestlaste soorollide, mehe ja…
-
“Tartüff” ja “Suur vabadus nr 7” linastusid ka Tartus.
Täna tuleb juttu kahest filmist, mis on tehtud tükk aega tagasi Saksamaal.
“Tartüff” linastus Vanemuise väikeses majas teatrifestivali Draama raames. Analoogiline sündmus leidis aset aasta eest, mil seoses analoogilise festivali “Komöödiaga” näidati sealsamas filmi “Nosferatu”. Mõlemad on tummfilmid, mõlemat saatis elav ansamblimuusika. Seekord ARV Ensemble (helilooja ja kunstiline juht on Ardo Ran Varres). Nagu tummfilmide saatemuusika puhul ikka, oli…
-
Sergei Bondartšuk oli režissöörina teadagi fundamentalist, teda tõmbas mastaap, võimsus. Ehkki sisimas igatses ta vahel teha miskit vaikset, intiimset, pehmelt inimlikku. Kord, tüdinenud ekraanisõdadest, kõneles ta kolleegidele, kuis peagi plaanib filmida midagi kammerlikku linti: “Lihtsalt kaks sõpra istuvad õdusalt, mõtisklevad. . . .”. Juures olnud Nikita Mihhalkov aga lisas: “Ja akna tagant lõgiseb mööda tankikolonn.”
Bondartšuki lemmikžanriks oli epopöa, mille hiilgavaimaks näiteks muidugi 507 minutit kestnud ja Oscari toonud “Sõda…
