-
Dokumentaalfilm “ÜLISUUR MINA” (“Supersize Me”). Režissöör Morgan Spurlock. Linastub kinos Sõprus.
Eestlasel on toiduga alati eriline suhe olnud. Kui leib pudenes põrandale, anti sellele suud. Jõukas peremees pidi ennast kaalukaks sööma, et rõhutada oma lugupeetavust. Ikka puhtast pekist ja nii. Ega keegi soovind kosida modellipihaga luidraid tütrikuid, vaid ikka maapiima peal kasvand punapõskseid piigasid, kel käed nagu jalad ja reied nagu sillatalad. Õige naise pidi ikka…
-
Me kõik oleme kuulnud, et USAs elab ülekaalulisi inimesi kõige rohkem, kuid kõnesolev film kinnitas oma silmaga kogetud muljet: inimesed on põhiolemuselt samasugused, lihtsalt sealne rafineeritud tarbimiskeskkond on õõvastavalt edukas tänu pikaajalisele madalaimatele ja seetõttu suurima levikuga inimloomuse instinktidele orienteerumisele. Ülisuur mina on olemas meis kõigis, võitlus tema kontrollimiseks käib meie tahtejõu ja kavalate müügi-inimeste vahel.
“Kiiremini ja odavamalt” on turumajanduse peamine arengumootor. Miks siis peaks inimesi,…
-
See on suunatud nii eestlastele kui ka väljapoole Eestit. Sest ma ise ju elan nii sees kui ka väljas, Eestis ja Soomes. Ma vaatan Eesti lugu seestpoolt ja väljastpoolt. Ma olen ise osake sellest loost.
Kogu aeg räägitakse, et keegi polegi huvitatud Eesti ajaloost ja meil on võimatu sellest rääkida. Selline virisemine on üsna pikka aega käinud. Ma tahan sellele vastu hakata. Esiteks proovile panna, kas…
-
2x kaader filmist “Üheksa laulu”.
Igal põlvkonnal on oma seksifilmid. Kommunikatsioonitehnoloogiat on läbi aegade, alates trükipressi leiutamisest ja lõpetades Internetiga, saatnud igal arenguetapil tema kviteerimata teisik – pornograafia. Varsti pärast vendade Lumière’ide leiutist, liikuvate fotode projitseerimist ekraanile, tekkis ka põrandaalune pornofilm kui tulus äri. 1960. ja 1970. aastateks olid seksifilmid saanud juba “täieõiguslikeks” tänu niisugustele linateostele nagu Bernardo Bertolucci “Viimane tango Pariisis” (“Ultimo Tango a Parigi”, 1972)…
-
Mängufilmide rahastuslepingule kirjutasid alla EFS ja ETV. Lepingu järgi finantseerivad mõlemad aastatel 2006, 2007 ja 2008 ühiselt vähemalt kahe mängufilmi tootmist aastas. Valmivad filmid peavad enne teleekraanile jõudmist linastuma Eesti kinodes. Kumbki pool panustab igasse filmi vähemalt pool miljonit krooni, lepingu teksti järgi oodatakse kolmandaid sellega liituma. Kolme aasta jooksul tehtavad kuus väikese eelarvega videomängufilmi on mõeldud ennekõike noortele talentidele esimese täispika filmi kogemuse andmiseks ja…
-
Võtnud kord vene mehed kätte ja tahtnud teha suurt sõjafilmi Hollywoodi kaanonite järgi. Sikutasid süžeed siia ja sinna — ikka ei mingit tolku, välja sikutada ei suutnud. Siis astus kõrgendik appi: kõrgendikud on sõjas juba niisugused asjad, mida kaitsvad peategelased on võimalik surematuks teha. Mehed võtavad ringkaitsesse ja täristavad kuulipildujatega, ümberringi kukub musti kogusid nagu loogu. Filmi lõpus võib aga öelda: me tegime selle ära, meie…
-
Jalgpall veeres võiduka väledusega terves hulgas nõukogude mängufilmides. Esimest korda 1936. aastal Semjon Timošenko vändatud surematus spordikomöödias “Väravavaht”.
Too aasta polnud spordifilminduses eriline üksnes Venes, mäletatavasti peeti siis ka Berliini olümpiamänge ja selle sündmuse jäädvustas tselluloidile fenomenaalne Leni Riefenstahl. Füürer oli ihanud filmilt valge rassi ülistust, ent tulemuseks oli midagi veel ülemat.
“Väravavahi” taga on aimatud aga Stalini käppa. Nimelt oli Jossif enda jaoks just avastanud jalgpalli.…
-
Valeri Blinov on lühikese aja jooksul ekraanile toonud kaks portreefilmi: esiteks “Koguja” Mari Karminist ja nüüd “Avo” Avo Paistikust. Taustainformatsiooniks, mis meie hinnanguid ei mõjuta, olgu mainitud, et tegemist on aastatepikkuste tööde enam-vähem ühes järjes lõpetamisega ning venimise põhjuseks oli iseenesest mõista raha otsasaamine. Nagu ikka.
Mõlemad portreteeritavad on kunstnikud, ent absoluutselt vastandlikud fenomenid: Karmin on edukas ja rikas, haritud, pärit haritlase perekonnast, tema sõnal on ühiskonnas…
-
Petka Veljaminov oli sõjaaegne kidur Moskva jõmpsikas, üks sadadest tuhandeist. Armastas kodumaad, jumaldas Stalinit, viskas võimalusel koolist vehkat ja kakles väsimatult hoovis. Isa “peksis rindel fašiste”, lihtsoldatina, ehkki kunagi oli olnud uhke punane komandör. Ohvitserikuubikud kaotas mees pärast seda, kui ootamatult laagrisse kukkus. Miks isa okastraadi taha paisati, see oli Petka jaoks segane värk, ta oli vaid nelja-aastane, kui paps viidi.
Nüüd sai poiss kuueteistkümneseks ja valmistus…
-
Näitlejad Lena Headey ja Heath Ledger teevad head nägu üleüldisel muinasihalusel parasiteerivas “Vendades Grimmides”. KAADER FILMIST
Mängufilm “VENNAD GRIMMID”, Tšehhi-USA, 2005. Režissöör Terry Gilliam. Osades Matt Damon, Monica Bellucci, Heath Ledger jt. Esilinastus 30. IX kobarkinos.
“Vennad Grimmid” on väga halb film. Ainuke hea asi selle juures Gilliami tuntud hullumeelne huumor, selles vallas on eksmontypythonlane vist niivõrd andekas, et pole võimeline eksima. Valdavalt jäävad head naljad…
