-
Plakat teadagi seksuaal-militaristlik, kohe ju saabumas 9. mai, päev, kui Venemaa end patriootiliselt täis kaanib. Sest Suure Isamaasõja suur müüt püsib. See on ainus sotsiaalne mütoloogia, mil veel üldrahvalik konsensus.
Esialgu oli mäletatavasti kõrgmüüte rohkem. Kõigepealt Suure Oktoobri ehk uue maailma loomise lugu. Siis kodusõda. Seejärel asusid mütoloogiad üksteist õgima. Esmatähtsaks tõusis stalinlik Püha Sõda. Leninlik Oktoobri-usk ja kodusõja-romantika haihtusid kuhugi ebareaalseks nostalgiaks. Isamaasõda lõi bolševistliku…
-
Juba aastaid järjest on Nukufilmil kombeks esilinastada neli filmi korraga. Eelmisel nädalal toodi vaataja ette kaks täiskasvanutele ja kaks lastele rihitud nukupilti, kuid nagu mu ühe hea kolleegi viieaastane tütar kui maitsetester kuulutas, meeldinud talle rohkem suurtele suunatud kui otse lastele mõeldud tükid. Pole ime, kui täiskasvanute puhul on asi vastupidi.
Minul erilist vaimustust esilinastunud teosest kui tervikust kohe ei tekkinud, aga pärast ühe suhtes küll.…
-
Ajalugu lämmatab tänapäeva
Eelmisel aastal esilinastus kokku tervelt 25 EFSi toetatud filmi, mille summaarseks pikkuseks tuli pea 16 tundi. Esilinastunud dokumentaalfilme oli igat masti: ajaloolisi dokke, filme rafineeritud kunstnikest, loodusest, ei puudunud ka meie igapäevasest elust pajatavad filmid. Neid, tõsi küll, kohtas põhiliselt “Eesti lugude” formaadi järgi tehtud dokkide seas. Siit jõuamegi ühe peamise valupunktini. Eesti filmitegija ei taha kohe mitte kuidagi teha filme praegusest ajast ja…
-
Tegi kaasa näiteringis, aga läks õppima juurat. Aasta pärast hülgas ülikooli, pages Moskvasse teatrikooli ja saigi sisse. Õppis enam-vähem, aga loenguil käis harva. Vahel küsis õppeajal auditooriumist välja ja – sõitis Sverdlovskisse. Tuli sihuke tuhin. Tal oli puudumisi rohkem kui kogu kursusel kokku.
Kolmandal kursal tulid ootamatult ta jutule Alov ja Naumov ja ahvatlesid poisi filmi. Nad olid hakanud väntama “Tuult”, Demjanenko passis režissööride meelest ideaalselt gümnasist…
-
Artikkel tõstatas Interneti vabaduse-ideoloogia laineharjal küsimuse, kuivõrd mõistlik oli ETV partnerlus EMTga olümpiaülekannete edastamiseks mobiiltelefoni kaudu. Indrek Ibrus esitab tõsise küsimuse, miks peab maksumaksja uuesti maksma EMT tasulise teenuse kujul saadete eest, mille ta on kord juba kinni maksnud ETV eelarvega. Pean ka edaspidi Indrek Ibrusest väga lugu, ent seekord puudutas ta valdkonda, mida ta ei tunne.
Üldiselt positiivsest ideoloogiast kantud artikli nõrgaks küljeks on autori…
-
Mängufilm “KUS ON TÕDE?” (“Where the truth lies?”, Kanada-USA-Suurbritannia, 2005). Režissöör Atom Egoyan. Osades Kevin Bacon, Colin Firth, Alison Lohman, Rachel Blanchard. Põhineb Rupert Holmesi raamatul, linastub kinos Sõprus.
Sellest filmist on pea võimatu kirjutada ilma seda vaatamata. Ja seda vaadanul pole midagi erilist öelda. “Kus on tõde?” läheb tasahaaval reaalsusest sujuvalt üle meediareaalsusse, või pseudoreaalsusse, mis tajutav vaid masinate abil. Virtuaalreaalsust on meil aina keerulisem eristada…
-
Aga Karelovi film, näe, pääses ekraanile. Arvatakse, et tänu sellelesamale möllule jäigi tsensoreil “Kaks seltsimeest” kahe silma vahele. Ehkki poleks tohtinud, sest stsenaariumi olid meisterdanud kahtlased figuurid, Stalini aegu kümmekond aastat laagris vaevelnud duo Juli Dunski ja Valeri Frid.
Formaalselt kuulus film žanrisse “kangelaslik-patriootiline”, sisult avas aga bolševistliku utoopia inimvihkajalikkuse. Mitte, et autorid oleksid kartmatult ja sihikindlalt asunud kommunismi kritiseerima, lihtsalt oldi kunstiliselt aus. Sellest piisas.…
-
Vene kinolist naistapjat tuleb vaadelda eraldi kahe ajavahemiku foonil: revolutsioonieelses filmis ja nõukogulikus linaloomingus.
Tsaariaegne vene kino sujus suuresti dekadentlikus esteetikas. Ka triviaalne, massidele suunatud film püüdles mingis elemendis kõrgema, tähenduslikuma poole, ei lepitud ajaviitega, täita tuli ka moraalset funktsiooni. Teoreetikud kõnelevad “ohverdamise süžeest”, tollases tüüpilises filmifinaalis tegi pattulangenud naistegelane enesetapu. Tähendab, tappis küll, aga iseenda. Vene dekadentsist ei hajunud Dostojevski mõju, kes oli vastandanud “madonnalikkuse”…
-
“Kevade” restaureeriti Soomes Digital Film Finlandis ja koopiad valmisid Finnlabis. Restaureerimistöö tegi itaallane Giuseppe di Giorgio, kes taastas ka Eesti esimese mängufilmi “Karujaht Pärnumaal” (1914). Värvikorrektsiooni on teinud Outi Kinnunen, filmi heli taastas Eestis Film Audio OÜ, rahastasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm.
Uus “Kevade” linastub kinos Sõprus alates 14. IV, Tartu Sadamateatris 16. IV, Pärnus alates 21. IV, lisaks kinobussi seansid. “Kevade” DVD…
-
Maailmavalitseja Ameerika
Traditsiooniliselt on ameeriklased Hollywoodi filmides ikka harjunud näitama ennast maailmapäästjatena. Vahel tundub, et ilma globaalse mõõtme sissetoomiseta ei suudeta enam tavalist põnevikkugi vändata. Olgu siinkohal näiteks kas või hiljuti linastunud “Sahara”, mille süžee autorid pole suutnud ilmselgelt leppida ainult lihtsa ja reaalse seikluse ja armulooga. Sellise nähtuse taga on ilmselt kas suurushullustus või siis varjatud propaganda. Ükskõik kummaga ka tegu on, näib, et see on…
