-
“Manifesti” “Femme fatale’i” filmifestival on pühendatud niisiis prantsuse klassikalise filmikunstile, mida näidatakse Tallinna ainsas väärtfilmide kinosaalis.
Tulles tagasi teema “mehed-naised” juurde, on, tõele au andes, festivali filmide taga tugevad meessoost autorid, filmiisiksused, režissöörid, filmiajaloo suurkujud: Jean-Luc Godard, Roger Vadim, Luis Buñuel, Louis Malle ja Henri-Georges Clouzot.
Programmis on Jean-Luc Godard’i “Põlgus”, kus lisaks Brigitte Bardole on roll ka saksa nimekal režissööril (taas mehel!) Fritz Langil. Näitamisele tuleb…
-
õpetatakse alaealised orvud-kurikaelad diversantideks.
Tallinnas ja Narvas peeti teist korda vene filmide kevadfestivali.
28. IV – 4. V peeti Tallinnas ja hiljem ka Narvas Alexander Studio Groupi korraldatud vene filmide festival. Teist aastat toob Leedus pesitsev firma Eestisse värskeid vene filme: kevadfestival on maipühade ja sügisfestival oktoobripühade paiku. Saabuvate filmide valik on ääretult kirju, õigem oleks täheldada, et valik puudub. Tänu ASG-le on olnud võimalik vaadata enamikku viimaste…
-
Mõni aasta tagasi, kui kuulsin, et režissöör Karen Šahnazarov väntab filmi Boriss Savinkovi 1909. aastal valminud romaani “Kahvatu ratsanik” järgi, sigis musse silmapilk pahelisevõitu hasart. Mind on alati kiskunud vene revolutsioonilise terrorismi manu, selles on haiglast võlu, romantilist küünikat, sugestiivset sadismi, illusoorset lunastust ja veel kümmet muud emotsionaalset elementi. Lisaks teadmine, et terroristlikes ühinguis valitses siiras venna-õe suhe, üksteist armastati selle sõna puhtaimas, omakasupüüdlikemas tähenduses. Hellust,…
-
Plakat teadagi seksuaal-militaristlik, kohe ju saabumas 9. mai, päev, kui Venemaa end patriootiliselt täis kaanib. Sest Suure Isamaasõja suur müüt püsib. See on ainus sotsiaalne mütoloogia, mil veel üldrahvalik konsensus.
Esialgu oli mäletatavasti kõrgmüüte rohkem. Kõigepealt Suure Oktoobri ehk uue maailma loomise lugu. Siis kodusõda. Seejärel asusid mütoloogiad üksteist õgima. Esmatähtsaks tõusis stalinlik Püha Sõda. Leninlik Oktoobri-usk ja kodusõja-romantika haihtusid kuhugi ebareaalseks nostalgiaks. Isamaasõda lõi bolševistliku…
-
Nukufilm “Miriami kana pesakast”. Režissöör Riho Unt, stsenaristid Leelo Tungal ja Peep Pedmanson, operaator Ragnar Neljandi, kunstnik Ivika Luisk. Produtsent Arvo Nuut, Nukufilm, 2006, 5 min. Esilinastus 20. IV kinos Sõprus.
Nukufilm “Teatriporgand”. Stsenarist, režissöör ja kunstnik Pärtel Tall, animaatorid Märt Kivi ja Andres Tenusaar, helilooja Tiit Kikas. Produtsent Arvo Nuut, Nukufilm, 2006, 5 min. Esilinastus 20. IV kinos Sõprus.
Eesti animatsiooni/nukufilmi üldise kõva taseme juures on imevahva,…
-
Põhjapõdra sarved luituvad Taimõri tundrul. KAADER FILMIST
Riho Västriku korraldatud retk viib meid paikadesse, kuhu lihtsurelikul asja ei ole. Taimõr ei ole algajate matkameeste paik ja veelgi vähem oli see seda 1842. aastal, kui noorukene Kiievi ülikooli zooloogiaprofessor Alexander Theodor von Middendorff alustas oma Kaug-Põhja retke. Middendorff juhtus elama aastatel, kui maakaartidel leidus veel hulganisti valgeid laike ja loodusteadused olid alles suuresti lapsekingades. Seiklusliku vaimuga teadusemehel oli…
-
Juba aastaid järjest on Nukufilmil kombeks esilinastada neli filmi korraga. Eelmisel nädalal toodi vaataja ette kaks täiskasvanutele ja kaks lastele rihitud nukupilti, kuid nagu mu ühe hea kolleegi viieaastane tütar kui maitsetester kuulutas, meeldinud talle rohkem suurtele suunatud kui otse lastele mõeldud tükid. Pole ime, kui täiskasvanute puhul on asi vastupidi.
Minul erilist vaimustust esilinastunud teosest kui tervikust kohe ei tekkinud, aga pärast ühe suhtes küll.…
-
Ajalugu lämmatab tänapäeva
Eelmisel aastal esilinastus kokku tervelt 25 EFSi toetatud filmi, mille summaarseks pikkuseks tuli pea 16 tundi. Esilinastunud dokumentaalfilme oli igat masti: ajaloolisi dokke, filme rafineeritud kunstnikest, loodusest, ei puudunud ka meie igapäevasest elust pajatavad filmid. Neid, tõsi küll, kohtas põhiliselt “Eesti lugude” formaadi järgi tehtud dokkide seas. Siit jõuamegi ühe peamise valupunktini. Eesti filmitegija ei taha kohe mitte kuidagi teha filme praegusest ajast ja…
-
Tegi kaasa näiteringis, aga läks õppima juurat. Aasta pärast hülgas ülikooli, pages Moskvasse teatrikooli ja saigi sisse. Õppis enam-vähem, aga loenguil käis harva. Vahel küsis õppeajal auditooriumist välja ja – sõitis Sverdlovskisse. Tuli sihuke tuhin. Tal oli puudumisi rohkem kui kogu kursusel kokku.
Kolmandal kursal tulid ootamatult ta jutule Alov ja Naumov ja ahvatlesid poisi filmi. Nad olid hakanud väntama “Tuult”, Demjanenko passis režissööride meelest ideaalselt gümnasist…
-
Artikkel tõstatas Interneti vabaduse-ideoloogia laineharjal küsimuse, kuivõrd mõistlik oli ETV partnerlus EMTga olümpiaülekannete edastamiseks mobiiltelefoni kaudu. Indrek Ibrus esitab tõsise küsimuse, miks peab maksumaksja uuesti maksma EMT tasulise teenuse kujul saadete eest, mille ta on kord juba kinni maksnud ETV eelarvega. Pean ka edaspidi Indrek Ibrusest väga lugu, ent seekord puudutas ta valdkonda, mida ta ei tunne.
Üldiselt positiivsest ideoloogiast kantud artikli nõrgaks küljeks on autori…
