-
Kui salapärase nime M. Night Shyamalan taha peituv noor hindu Manoj Nelliyattu Shyamalan tuli 1999. aastal välja oma esimese suurema linatööga „Kuues meel”, põhjustas see Hollywoodis tõsiseid laineid. Räägiti uuest geeniusest, originaalsest lähenemisest, küpsest debüüdist. Film kandideeris korraga kuuele Oscarile, sealhulgas parima filmi, parima algupärase käsikirja ja parima lavastajatöö eest, ja kuigi ta ühtegi neist ei võitnud, võis saavutust pidada märkimisväärseks. Pealegi peetakse „Kuuendat meelt” pöördepunktiks…
-
„Veresidemed” on peaaegu puhta aja-, koha- ja tegevusühtsusega film: lugu kestab klassikaliselt umbes ööpäeva, tegevuspaiga osas saadakse hakkama ühe häärberiga, tegevus on seotud kindla põhjuse-tagajärje ahelaga. Selliseid lugusid kirjutada on kole raske, ikka kipub logisema kas loogika või jäävad tegelaste karakterid kriipsujukudeks. Narratiivaega pikendavad siiski tagasivaated, mis heidavad valgust ibsenlikule-bergmanlikule süngele painajale minevikus, antud loos tütre hukule ja pereisa invaliidistumisele liikluskatastroofis. Ehkki painajast on piisavalt juttu…
-
Pikkovi trikistiku jada on oma vaimukates ja ka vähem haaravates üleminekutes jälgitav ühe kaskaadina, milles pole jutustavat lugu, ent seda enam pead pööritama panevaid haakimisi. Näiteks: lendava kure nokas kõlgub titepakk ja vääksuke karjub, telefon triliseb ja rappub lõkke peal ning pakk kukub selle peale kurenokast alla. Siis irvitab elevandilondininaga onkel palja torso peale, mille selja taga nuusib elukas, kellakäo luugist kargab välja mingi ollus, raamatukaanel…
-
Režissöör Todd Haynes on aga läinud oma mängufilmis „Kus on Bob Dylan?” hoopis eriskummalist teed: ühelt poolt räägib see linateos muidugi äratuntavalt Bob Dylanist, kuid teiselt teeb filmi autori fantaasia vahel nii meeletuid uperpalle, et igasugune realistlik side Dylani ja teda ümbritsenud-ümbritseva maailmaga kaob sootumaks. Mingist realismist me selle filmi puhul rääkida ei saa, küll aga sürrealismist, kus nagu ühes katlas segunevad erinevad ajastud, rassid ning…
-
„Streik” („Strajk – Die Heldin von Danzig” Saksamaa-Poola 2006, 104 minutit). Režissöör Volker Schlöndorff, stsenaristid Sylke Rene Meyer, Andreas Pflüger, operaator Andreas Höfer, helilooja Jean-Michel Jarre. Peaosades Katharina Thalbach, Andrzej Chyra, Dominique Horwitz, Andrzej Grabowski, Dariusz Kowalski jt. Levitaja Kinowelt Home Entertainment GmbH/ Arthaus.
Sakslast Volker Schlöndorffi teatakse tänapäeval eeskätt kui Günter Grassi „Plekktrummi” ekraniseerijat, kuid tal on olnud palju teisigi tähelepanuväärseid filmilavastusi. 1939. aastal Wiesbadenis sündinud…
-
Kunagi ammu-ammu valmis Tallinnfilmis filmikassett „Karikakramäng” (1976), režissöörideks toonased debütandid Peeter Simm, Peeter Urbla ja Toomas Tahvel, kunstiliseks juhendajaks ei keegi muu kui Andrei Tarkovski. Tänaseks on kahest esimesest saanud elavad filmiklassikud, Toomas Tahvel meie hulgast kahjuks lahkunud. Muide, tema oli ka ainus, kes juhendajast loobus, ükskõik kui ahvatlevalt kõlas tol ajal kõikide iidoli Tarkovski nimi.
Tänavu on meil tänu kultuurkapitalile ja EFSile uus kassett. Tulevik näitab,…
-
„Oh saaksin käia!”
-
Herzog taasekraniseerib Ferrarat
1967. aastast peale enamasti kõrvalosi kehastanud Harvey Keitel leidis teenitud tunnustuse mitmete sõltumatute kineastide tippteoste peaosatäitjana. Omaette saavutuseks võiks pidada ka meie aja Humphrey Bogartiks kutsutud karmi ilmega karakternäitleja nimiosatäitmist režissöör Abel Ferrara sümbolistlikus kannatusdraamas „Bad Lieutenant” (1992), mida on nimetatud dostojevskilikuks uurimuseks patu, rivaalitsemise ja lunastuse teemal. Harvey Keitel kehastas filmis anonüümseks jäetud korrumpeerunud New Yorgi politseiinspektorit, pidevalt vandesõnu tarvitavat katoliiklasest pereisa, kes…
-
Šotimaal elab neli korda rohkem inimesi kui Eestis, aga mullu tehti seal sama palju mängufilme kui meil. Šotlastel on sellele vaatamata ette näidata üleilmseid filmitähti, eelkõike ehk Bond Sean Connery, Ewan McGregor, briti dokfilmi isa John Grierson ja mõned silmatorkavad libašotlased nagu Mel Gibson.
Läinud nädalavahetusel otsisid Tallinnas Balti filmi- ja meediakoolil (BFM) külas olnud Šoti ja Iiri rahvuslike filmikoolide tudengid ja direktorid võimalusi, kuidas teha Eestiga…
-
PÖFFil ja Goethe instituudil on viimastel aastatel kujunenud välja tore ühistraditsioon: näidata suveõhtuti Tallinna vanalinnas Saksa filmiklassikat. Rahvast on oma filmidega kokku meelitanud nii tummfilmi-isakesed Fritz Lang ja Friedrich Murnau kui ka sootuks hilisemad vennad, uue laine harjal ratsutanud Werner Herzog ja Rainer Werner Fassbinder.
Ernst Lubitsch, tänavune väljavalitu, torkab eeltoodute seas teravalt silma. Esiteks juba selle paradoksi poolest, et kuigi Eestis on ta nimetatud režissööride…
