-
Nii et tegelikult oli rumal põhjaeestlane sel ajal siiski maailmast halvemini informeeritud kui tark lõunaeestlane ja veelahe, mis jooksis kusagilt Rapla tagant, polnud mitte nii järsk, kui filmist mulje jääb. „Elu on suurepärane, sest ma näen Soome televisiooni,” kinnitab üks peategelane, kelle lapsepõlv langes enam-vähem 1980. aastatesse. „Disko ja tuumasõda” on suurepärane film sellest suurepärasest elust. Termin „mänguline dokfilm” tekitas enne vaatamist kerget ebamugavust, umbes nagu …
-
Röökisin peaprodutsent Piretile, et ole hea ja peata see vaibakloppimine, et ma lähen maha . . . . Siis – napakas maailmaparandaja nagu ma olen – proovisin kontakti saada noore DJga. Kõrvaklapid peas, vaatas ta mulle kuidagi klaasistunud pilgul otsa ja keeras basse juurde. Õues sadas värsket lund, lauluväljaku veerel kelgutasid õhtuhämaruses poisid ja tüdrukud ja äkki oli ebakorrektselt vaikne. Rühkisin Lasnamäe veerust üles kodu poole ja siis meenus…
-
Kes on järgmised, kelle võrra eugeenika-genossed tahaksid maailma harvendada? Lollpead? Tarkpead? Liiga koledad või liiga ilusad? Vaesed? Kokutajad? Tõepoolest, miks peaks tuletõrje kustutama ahiküttega maju või vetelpääste päästma neid, kes pole ujuma õppinud? Seepärast ärgem filmi „Suits” vaadates hetkekski unustagem, et tegemist on riikliku tõuparandusprojektiga, filmi rahastas Tervise Arengu Instituut, mida haldab sotsiaalministeerium. Viimane omakorda on üks valitsusele kuuluv portfell. Portfellis on peitlid, saed, näpitsad, tangid…
-
John Patrick Shanley „Kahtlus” on kahtlemata suurepärane lugu. Algselt näidendina kirjutatud teos võitis Broadway teatrilavastusena peaaegu kõik Ameerika suuremad auhinnad nagu New York Drama Critics Circle Award, Drama League Award, Tony jt, näidend ise pälvis aga Pulitzeri kirjanduspreemia. Näiliselt lihtsakoeline lugu hõlmab oluliselt rohkem nüansse ja teemakäsitlusi, kui esmapilgul ehk aimaks. Kuigi süžee keerleb ümber küsimuse, kas isa Flynn on süüdi pedofiilias või mitte (sellele film…
-
Naljast kaugel
Film ise aga on naljategemisest kaugel ja see on tõsiselt nauditav saavutus, mis peaks meeltmööda olema nii popkorni krõbistavaile puberteetikuile kui kuivikutest raamatukoidele. Mõnele annab film mõtlemisainet, teisele pakub mõnusat meelelahutust. Peab küll kohe alguses ära ütlema, et need, kes tahavad saada korralikku hollywoodlikku kärtsu ja mürtsu, peavad valima mõne muu filmi, see pole nonstop-action’iga superkangelaste film, see pole kuri splätter, pisaraid kiskuv katastroofifilm…
-
Mil viisil sedavõrd hea kava on kokku pandud ja Eestisse toodud, nõnda, et see teeb silmad ette ka näiteks soomlastele, kel anime-kultuuriga juba hoopis varasemad suhted, teavad korraldajad, meil jääb üle ekraanil avanevate maailmade ning nende pildilise rikkuse ja sisulise mitmekülgsuse üle vaid imestada. Erakordne on tänavune JAFF ka seetõttu, et vaataja ette jõuab LõunaKorea animatsioon: Jo Beom-Jini pöörane fantaasiakoomika „Aachi ja Ssipak: tappev duett” (2006).…
-
Oled sündinud 1973. aastal, 1970. aastate esimese poolega võikski markeerida teie põlvkonna sünniraamid. Aga milline on teie põlvkonna võti, mis sobib selle filmi lukuauku?
Jaak Kilmi : Usun, et see on esmajoones personaalne, isiklik ajalugu, mis liigub justkui rööbiti ametliku lähiajalooga. Mitte ainult mina, vaid ka väga paljud teised lapsed ja loomulikult ka täiskasvanud toonases Nõukogude Liidus elasid Soome televisiooni nähes välja oma unistusi ja fantaasiaid.…
-
Teostamata jäänud unelmate projektid
Pärast oma debüütmängufilmi „Eraserhead” („Kustukummipea”, 1977) lõpetamist töötas David Lynch mitu aastat oma järgmise projekti „Ronnie Rocket” kallal. Suutmata leida heasoovlikke sponsoreid, on kõmurežissöör olnud sunnitud jätkuvalt oma teravmeelset stsenaariumi täiendama ja seda ebamäärasesse tulevikku edasi lükkama. Oli aeg, kui „Ronnie Rocketist” pidi saama Lynchi mõrvamüsteeriumi „Sinine velvet” (1986) järjelugu. Suureks unistuseks on see jäänudki. Samuti on jäänud nägemata, kuidas oleks just…
-
Need seosed ilmuvad linateoses aga ikkagi vaid siis, kui Valentin Silvestrovist kui isiksusest ja muusikust räägivadki Sofia Gubaidulina, Andrei Volkonski ja Arvo Pärt. Silvestrov ise räägib filmis mõistagi samuti, kuid ega me temalt kuigivõrd analüütilist või filosofeerivat juttu ei kuule. Välja arvatud ehk episoodides, mis puudutavad tema muusika esitamisnüansse – seal esineb ta kompromissitu loojanatuurina. Ma arvan, et „Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov” on hea ja huvitavalt…
-
Stiilne vägivald
Vägivalla õigustuseks võib muidugi vastavalt fantaasiale välja mõelda igasuguseid põhjusi ja kui tegemist pole just toore näljaga, siis on vägivald (mitte enesekaitse) ikka seotud võimuga. Võiks aga märkida, et mõned printsiibid justkui rehabiliteerivad vägivalla ja õigustavad seda, olles sellistena ühtlasi kutsuvateks lambipirnideks, mille ümber liblikad keerlevad. Mina ja kollektiivi suhte võiks siin markeerida vahest nii: masse liigutav poliitilis-ideoloogiline printsiip, mis on kollektiivi jõul suunatud üksikisikule,…
