-
Etnokino Kihnu kommetest
Filmid „Kihnu kosjad” ja „Kihnu pulm” moodustavad lihtsa diloogia, mille sisust jutustavad igale soovijale juba nende pealkirjad. Filmis „Kihnu kosjad” kosib keegi Meelis kihnu kaunitari Raili, filmis „Kihnu pulm” sõlmivad nad seaduslikult oma abielu – nagu see on kombeks Kihnu saarel, austades igasuguseid traditsioone ja rituaale. Selles seisnebki lühidalt nende filmide sisu – muud seal ei ole. Võinuks tekkida küsimus: milleks on vaja…
-
Jüri Tuulik kui Puškin
Türgi kirjanikule meeldisid meie meri ja saared. Ta on ise maailmalinnast İstanbulist ning ta võrdles meie maamerd oma linnamerega, Abrukat ja Saaremaad Marmara mere saartega. Sõnaga, film läks talle korda, kuigi pikapeale hakkas tal igav ja ta ei vaadanud lõpuni, ent see võis olla ka minu kehva inglise keele süü. Sakslane, kes kirjutab luuletusi kuues keeles (saksa, inglise, prantsuse, hispaania, poola ja vene), võrdles…
-
Mis teil seal toimub?!
Aga siis, siis tuleb uulitsa peal vastu sümpaatne keskealine filmilooja, kelle huvivaldkonnaks on paljudes teostes olnud ajalugu. Nüüd tunneb ta huvi Johannes Pääsukese 1913. aastal valminud Setumaa filmi vastu. Räägib, otse tänaval ja õhinal, tema olevat filmiarhiivis kuulnud, et 1912. aastal Tartus ei filmitudki Vene katselenduri Utotškini õhusõite. Järelikult see, millest kõneldakse kui eestimaise filminduse esmasammust, ei olegi see, mis väidetakse. Ja – psühholoogiliselt…
-
18aastasel Mumbai slummipoisil Jamal Malikul on telesaates „Kes tahab saada miljonäriks?” jäänud vastata vaid üks küsimus, peavõit 20 miljonit ruupiat terendab käeulatuses. Kuid enne veel, kui Jamal viimasele küsimusele vastata jõuab, arreteeritakse ta, kuna harimatu nooruki teadmisterohkus tundub kahtlane. Jamal hakkab ülekuulamisel oma süütust tõendama ning selgub, et telemängu küsimuste vastused tähistavad Jamali elu rohkem või vähem pöördelisi hetki. Kuid miks on ikkagi Jamal telemängus? Raha…
-
Filmiharidus on hakanud ennast küll kenasti looma, aga traditsioon pole pikk. Filmiarhiiv on jõudumööda üht-teist üllitanud, ka nooruke filmimuuseum võiks kujuneda taimelavaks, kus idanevad filmiraamatud. Eeldused olukorra parandamiseks oleksid justkui loodud.
Ega üksnes raha raamatut tee
Möönan, et küsimus on ka rahas, aga mitte ainult rahas. Sest tegelikult on filmiraamatute toetust olnud kogu aeg võimalik küsida nii Eesti Filmi Sihtasutuselt kui Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalilt, seda on…
-
„Mis asi see vestern on?” küsib tüdruk vastu – ja nii palju siis kuulsusest. Nii või teisiti, ka „Gran Torino” peategelane Walt Kowalski on iidoli mõõtu. Lugu rullub lahti ühes Ühendriikide äärelinnas, kus Kowalski naabriks kolib hmongi rahvusest perekond. Karmi loomuga vanamehes, kes seisab visalt kõige ameerikaliku ja vanamoelise eest, tekitab teistsuguse kombestiku ja maailmapildiga võõramaalaste tulek esialgu üksjagu meelehärmi. Meelehärm on seda suurem, kui naabripoiss…
-
Juba kaamera asetus määrab suhtumise ja kui filmitegija enda sealjuures pigem autoriks kui lihtsalt režissööriks tituleerib, siis võib olla kindel, et lisaks ülesvõetud loole saab vaataja kaasa ka autori suhtumise. See aga, kui rikas on autori sisemaailm ja kas seal ikka alati tasub ära käia, sõltub juba igast režissöörist endast. Sõpruses näidatavad filmid on kohati lihtsalt suurepärased, kohati üsna pretensioonikad, kuid sealjuures mitte vähem huvitavad. Nädala…
-
Nagu varemgi on kõik filmid valinud programmijuht Helmut Jänes ja festivali juht Sten Saluveer, kuid oma sõna on sekka öelnud ka teised Pimedate Ööde filmifestivali programmitoimkonna liikmed ja head kolleegid, kellele õudus- ja fantaasiafilm südamelähedane. Korraldajatel on hea meel tõdeda, et aastaaastalt on kasvanud filmide osa, mida tootjad ise pakuvad ja mis alles alustavad oma teed rahvusvahelises levis. Üks selline on näiteks brittide gooti-horror „Killustunud”, millel…
-
Noorele eestlasele, kes sündinud 1991. aastal, võiks Vaapo Vaheri raamat olla kui novelli- või miniatuurikogu. Kui enamik sellest eestlaste põlvkonnast on näinud kas või kolme Vaapo Vaheri mainitud filmi, võiksime rääkida kultuurilisest mälust. Aga ma ei ole selles kindel. Kõige jaburam ongi see, et selles raamatus avanev maailm on nii rikas lugematute seoste poolest, et see kõik võikski vabalt olla väljamõeldis. Praegu elab Eesti täiesti teises…
-
Oma filmimuuseumi „rakuke” on nüüd juba teist aastat olemas ka Eesti Ajaloomuuseumi kehandis, Maarjamäel. Seal on tehtud mõned kenad üritused, näidatud paari väiksemat väljapanekut ning hoitud tükk aega ülal üht suuremat ekspositsiooni, Eesti Reklaamfilmi tutvustavat nimelt. Filmimuuseumidel on oma elu- ja ajalugu, erinevad profiilid ja arengukavad, ei ole siin ruumi neid pikemalt tutvustada, pealegi on igal korralikul filmimuuseumil oma koduleht ja tegevust tutvustavad raamatud. Siiski paar…
