-
Kakskeelne (inglise ja vene) film „Bibendum” on valminud rahvusvahelises koostöös, selle tegijad on pärit tervest Euroopast ehk Ühendkuningriigist, Eestist ja Venemaalt, nõnda et juba sellepoolest on õigustatud globaliseerumisele viitava sõna kasutamine pealkirjana. Kõigepealt üllatab igati klassikaline süžee, mis lühidusest hoolimata sisaldab kõike, mis ühes draamaloos peab olema.
Briti rekkajuht Vene kolkas
Esmalt proloog. Rekkajuht Macky (mängib David Bowles) peatab oma veoki kuskil Venemaa kolkas, et sättida Bibendumit. Sellega…
-
Filmi esimest poolt täidavadki põhiliselt Kirki ja/või vaataja kohtumised kõigi tulevaste, originaalseeriaist tuntud meeskonnaliikmetega; need leiavad mõistagi aset kõikvõimalikes neile tegelastele iseloomulikes situatsioonides. Unelmate meeskonna koostamine vms on teada-tuntud motiiv ja võte popkino arsenalis. Ei saa siin kahjuks (tegelikult muidugi õnneks) minna nii äärmuslikuks, nagu see tavaliselt läheb, et kõik kõige hullemad friigid maamuna pealt (või miks mitte ka kogu universumist) kokku kaabitakse. On siiski täheldatud,…
-
Suur sõda polnud saksa filmitööstusele kuidagi halvasti mõjunud. Enne seda, aastail 1938 ja 1939, oli vastavalt 440 ja 640 miljonit vaatajat. Suure sõja „võidukasse” staadiumisse jõudes tagasid 1942, 1943 ja 1944 igaüks üle miljardi filmivaataja, vaata et poole rohkem kui rahu ajal. Jah, mõnevõrra langes filmitoodangu maht: sõjaeelsetel aastatel keskmiselt sadakond filmi aastas, 1943 kõigest 78 filmi. See-eest tähistati aga 1943. aasta märtsis uhkelt UFA filmistuudio…
-
Filmitekst ja üldine fluidum on suunatud keskmisest haritumale intelligentsele inimesele, kes otse loomulikult armastab kultuuri ja on kursis kunstiajalooga. Samuti puudub siin ameerikalik õnnelik lõpp. Liigagi varakult antakse aimu, et kangelane kannatab ja lõpetab traagiliselt. Piinatud geeniuse vaevad saavad tasutud pigem taevas (moraalselt), aga mitte maa peal (reaalselt). Filmi peategelase prototüübiks on hilisemate kirjelduste kohaselt nukravõitu elulooga Séraphine Louis, ka Séraphine de Senlis (1864– 1942), ekstsentriline…
-
62. Cannes ’i rahvusvahelise filmifestivali auhinnad
Kuldne Palmioks ehk Palme d’Or: „Valge pael”, režissöör Michael Haneke (Austria).
Žürii grand prix: „Prohvet”, režissöör Jacques Audiard (Prantsusmaa).
Žürii eripreemia, ex aequo: „Kalatiik” (režissöör Andrea Arnold, Suurbritannia) ja „Janu” (režissöör Park Chan-Wook, Lõuna-Korea).
Parima režii auhind: Brilliante Mendoza „Kinatay” (Filipiinid).
Parima käsikirja auhind: Feng Mai, režissöör Lou Ye filmile „Kevadpalavik” (Hiina).
Parima naisosatäitja auhind: Charlotte Gainsborough, Lars von Trieri filmis „Antikristus” (Taani).
Parima meesosatäitja…
-
Kinoskäik oli luksus, preemia, mis tuli välja teenida. Ühel laupäevaõhtul lubasid vanemad mind kinno. Nad olid näinud Kurt Hoffmanni filmi „Mõtlen sageli Piroschkale” („Ich denke oft an Piroschka”) ja otsustanud, et sellest ei saa mulle palju paha sündida. Nad eksisid: esiteks armusin ma filmi peaosatäitjasse Liselotte Pulverisse, teiseks olin ma sügavalt liigutatud. See film jutustab saksa tudengipoisist, kes veedab suvevaheaja ühe perekonna juures Ungari pustakülas ning armub…
-
Meie aja kangelase film algab tema hullumeelse sõiduga läbi Berliini, rikkudes kõiki liikluseeskirju ja rüübates pudelist viina, kusjuures tühi kest lendab keset sõitu aknast välja ja purustab alalhoidlike väikekodanlaste auto esiklaasi. Kuni põhjalikuma laksuni. Ta sõidab mingile masinale tagant sisse ja sealt tulevad välja turjakad skinhead’id. Rainer tõmbab tooli alt pesapallikurika ja astub autost välja. Härjad tõmbuvad tagasi, kuid Rainer pöördub ümber ja peksab segamini oma…
-
Ja, ausõna, kõik see sooritub ajal, mil vaatajal pole sooja ega külma ei Hanksist, ei temaga kaasas sahmerdavast tibinast, ei neljast kidnäpatud kardinalist ega antimateeriaga ähvardatavast Vatikanist. Õieti polegi kuni lõpuni selge, kas ja kus on see keegi, kelle lugu meile näidatakse, või mida me ka ise näha tahta oskaksime. Kõik üks leige ühepajaleem. Et kõik kokku meenutab maailmas populaarset geopeituse-nimelist linnarallit, vahvate legendide ja aardeotsimisega,…
-
Kuldse Palmioksa valikuni Cannes’is jääb kolm päeva. Cannes’i tänavuse avafilmi, mitmeti tõlgendatava pealkirjaga Pete Docteri 3D(stereo)animatsiooni „Up” valik oli kinematograafia edasist tehnilist arengut silmas pidades kindlasti õige. Äsja teatati, et ka Euroopa Filmiakadeemia president Wim Wenders hakkab tegema 3D-filmi (muidugi mitte animatsiooni). Digikinode arv on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud, väga paljudes riikides toodetakse 3D-meelehutuskaupa (on ju meil Nukufilmiski tehtud lastele üks „Mirjami” sarja stereofilmike). Ka…
-
Need meenutused paljastavad vuih-moraali (Gustav Naani termin nõukoguliku puritaanluse ja silmakirjalikkuse kohta), neis väljendub vana kooli mehe härrasmehelikkus, millele annab tuge Suure komme daamide kätt suudelda, mis teatavasti on ainukese suudlusena puhtalt aseksuaalne tegevus, suudleja tunnustus naissoole selle olemasolu eest. Aktifotode tegemine on üldjuhul samuti aseksuaalne tegevus, kaamera portreteerija ja portreteeritava vahel eemaldab kõik pinged. Piltidest endastki ei tohiks hoovata mingit erootilisust, nõnda on see lausa…
