-
Vene praeguse ühe olulisema režissööri Aleksei Balabanovi („Värdjatest ja inimestest”, „Vend”, „Veos 200”, „Morfium”) viimane film „Katlakütja” pajatab põrutada saanud endise ohvitseri tagasihoidlikust elust 1990. aastate Venemaal katlakütjana. Katlamajas ta töötab, seal ta ka elab. Vana juhmi olemisega mees pakub sõbrateenet kunagisele rindekaaslasele, seersandile, kes korraldab aeg-ajalt likvideeritud ärimeeste või konkurentide laipade põletamist sealsamas katlamajas. Vana jakuut on nagu põrguvalvur, kelle ahjudes põletatakse „halbu inimesi”, nii…
-
Sellist tausta arvestades pole tegu sugugi kesise saavutusega. Vastupidi, vähemalt kaks omadust on täiesti samal tasemel kui „Jan Uuspõllus”. Esiteks hoogsus, s.t filmi tempo, mis vastandub järsult eesti filmi paranoilisele staatilisusele ning venivusele. Mitmed stseenid, eriti finaalis, on nii napid ja löövad, et mõjuvad pigem plakatite kui filmilõikudena. Siit ka mingi raskesti seletatav, kuid kindel assotsiatsioon Alexandre Dumas’ vanema nelja musketäri raamatuja filmiversioonidega. (Produtsent Ben oleks…
-
Hollywood vs. Tallywood
Eesti filmid olid just sellised, nagu kahtlustasingi: aeglased, hämarad ja fookusest väljas. Ei, mitte kaamera objektiiv polnud fookusest väljas (pilt oli enamasti jälgitav, inimesed ekraanil äratuntavad), vaid lihtsalt autori mõte ei tahtnud hästi teravduda. Ja ega festival isegi ei võtnud kontuure. Karta on, et suuremale osale potentsiaalsele auditooriumile jäi selle toimumine hästi hoitud saladuseks.
Kui Hollywoodis toodetud elavad pildid paistavad ja kostavad kaugele, teevad…
-
Rubljovi järel turgatab meelde koolilõpetanu Webb Ben Nicholsi filmist „Elluastuja” (1967), mis jõudis meie publikuni kummalise ümbersünni kaudu teatrilaval.
Jääme siiski Tarkovski juurde, kuigi mitte sellepärast, et „Andrei Rubljov” on spetsialistide ajakirja Sight & Sound küsitluste järgi pidevalt kuulunud kõigi aegade 50 parima filmi hulka, vaid sellepärast, et Sulev Keeduse film „Kirjad Inglile” on kahtlemata mõjutatud „Andrei Rubljovist”. Ma olen kaugel sellest, et öelda – spikerdatud. Mõlemad…
-
Dokumentaalfilmi ülesandest saab „Maailmafilmi” kontekstis rääkida kahes tähenduses: hääbuva talletamine ja toimuva (elu, inimeste, ühiskonna) dokumenteerimine. Neist suunitlustest lähtuvalt tooksingi nüüd esile mõned festivalil välja joonistunud teemapõimikud.
Globaliseeruv kultuur või kultuuride globaliseerumine?
Üleilmastumine on teema, mis puudutab meie XX I sajandi sootsiumi paljuski. Globaliseerumisest võib ühtpidi kõneleda kui globaalsest ja maailmavaatelisest „majandusterrorismist”, maailma vallutamisest ühesuguste kaupade ja tarbimisharjumustega, ent samas on globaliseerumise teine ja mitte vähem tähtis…
-
2. episood: õpetaja Laur. Laur kui Tootsi klassijuhataja ei saa aru, kus on ta õpilasi kasvatades teinud vea, et üks nendest, Toots, tulistab kõige pühama pihta, mis eestlastel on – sauna pihta. Ometi on saun oluline osa eestlaste identiteedist ja pärimusest. Saunas sünniti ja sauna viidi surnu viimseks pesemiseks. Sauna jooksis pärisori pakku, kui mõisasundijad teda peksupingile viia tahtsid, sest kange kuumus ei lubanud neil sinna…
-
Tragöödia
Tragöödia sündmustikku kannab ikka kangelase põrkumine fataalsete jõududega. Kangelase isikuomadused võivad seejuures olla millised tahes, saatust ei ole võimalik väärata ja saatus matab viimaks ikka kangelase koos kõigi tema püüdlustega. „Submarino” peategelastele Nickile ja tema nooremale vennale mõjub fataalse jõuna lapsepõlves läbi elatud trauma. Ema poolt pea täielikult omapäi jäetud poisid pidid enda peale võtma tunduvalt suurema vastutuse kui neile eakohane. Ning kui aset leidis…
-
Nüüd, palju aega ja mõned filmid hiljem, esilinastus Kullar Viimse teine täispikk dokumentaalfilm „Hing”. Linalugu nõgisest, mööda katuseid turnivast Francescost näitas, et lisaks eespool mainitud omadustele on filmitegijale vajalikud ka empaatia, oskus rääkida metafooride keeles ja julgus võtta aega, et pääseda portreteeritava hingesügavustesse. Need omadused on kõik „Hinge” autoril olemas, tulemuseks vägagi tundeerk filmilugu, mille peategelaseks on Francesco, Eesti ainus kutseline naiskorstnapühkija.
Ei oska öelda, kas nimemaagia…
-
Lugu sellest, kuidas inimene praeguseks saavutatud kõikvõimsuses on uude geoloogilisse ajastusse sisenenud, kuid ei oska saavutatud kõikvõimsust paremini keskkonda ära mahutada kui Gulliver sattumisel Liliputimaale, annab jutustada miljonites versioonides. Tundub, et vähemasti dokumentaalfilmi žanris hakkab jutustusviis tasapisi kanoniseeruma ja „Inimese mõõt” sammubki kõiges oma ilus kindlalt kanoonilist rada. Mida see tähendab? Alustuseks globaalset haaret. Me oleme üks liik ja üks inimkond, mis sest, et õnneks mitte…
-
Maeve Collins laulis avamisel iiri rannaviisi. Tema nagu ka ta kaaslased Jackie Askew ja Maria Kerin on pärit Clare’i maakonnast, mis on kuulus iiri keele laulikute ja jutuvestjate poolest. Aga Maria Kerin oli jäänud tõbiseks ega suutnud sel päeval oma etendust „Sool” esitada. See on tegelikult vaikne etendus, omamoodi väike rituaal, mida vahel ei panda tähelegi. Selles mõttes läks kõik loomulikku rada. Avamisel viibinud Jaak Johanson…
