-
Protsess
„Attenbergi” struktuur on fragmentaarne ja narratiiv areneb seisundite rõhutamise kaudu Peategelased on oma eluga jõudnud murdejoonele, tagasipööret siit ei ole, samas jälgivad nad eneses toimuvaid muutusi nagu distantsilt, kõrvaltpilguga. Isa on suremas, ta hääbub, ent ei muuda seetõttu oma elus midagi. Isa justkui ei samastagi end surijaga. Ka Marina jaoks ei tähenda seksuaalne ärkamine isiksuslike hoiakute muutumist.
Kõrvaltpilku rõhutatakse siin ka Marina ja tema sõbranna Bella erinevuse…
-
Interpreteeritud on teda mitmel korral ja mitmel moel. Eestis on küllap kõige tuntum 1948. aastal eesti keeles ilmunud Lion Feuchtwangeri romaan „Juut Süss”, teos, millega kirjanik maailmas tuntuks sai. Režissöör Lothar Mendes tegi 1934. aastal romaani põhjal ka Londonis mitte eriti eduka filmi, kuid hoopis kurjakuulutavama kuulsusega on 1940. aastal natsi-Saksamaal valminud film „Juut Süss”. Loomulikult ei sobinud juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks valmistuval Hitleri Saksamaal võtta olulise propagandafilmi…
-
Mind jäi see film häirima. Segas, et tegevustik arenes nii etteaimatavat rada, et näitlejate head rolliesitused ja julged seksistseenidegi lahendused ei pakkunud erilist pinget. Jäi mulje, et tegijad tahavad kõikidele meeldida ja olla poliitiliselt korrektsed.
Lesbipaaril on kaks last, seejuures on mõlemad naised emad ja isaks on sama spermadoonor. Nüüd on aeg sealmaal, et vanem laps saab 18aastaseks ning otsib noorema õhutusel üles spermadoonorist isa. Nüüd peaks…
-
Tööd ja tegemised
Alustuseks tuleb märkida, et siinses artiklis on välja toodud ka filmi lõpp ja olulisemad pöörded. Põhjus on lihtne: Tykwer tahab oma filmiga muu hulgas ka moodsa ühiskonna muutuvat elutunnetust üldistada, ning seda üldistust vaadeldes ei saa kuidagi jätta avamata filmitervikut.
Esmalt vaadakem, millised on peategelased ja neid ümbritsevad suhted. Hanna töötab televisioonis saatejuhina. Tema saade peaks mõjuma intellektuaalse väljakutsena, siin arutletakse kultuuri määratlevate ideoloogiliste printsiipide üle,…
-
Alles paar aastat tagasi, kui võtsin ette kirjutada TMKsse Andreist, omamoodi Eesti filmi kaotatud pojast, paotas ta ust perekonna minevikku. Ema ja isa olid põlised eesti-vene aadlikud, emapoolsed kauged eelkäijad olid tegevad Kadrioru pargi veesüsteemi rajamisel, isa kui valgekindrali poeg lasti 1941. aastal NKVD-laste poolt maha . . . . Andrei ilmub Eesti fototaevasse otsekui eikuskilt, äkki on ta siinsete fotograafide vennaskonna tipus, kolleeg ja sõber Peeter Tooming nimetabki…
-
Kolm aastaaega, kolm eluetappi
Et eesti omakeelne filmikirjandus on väga hõre, on väärtuslik iga seda tühimikku täitev väljaanne. Koppeli raamat on seejuures veel eriliselt tänuväärne põhjusel, et keskendub ennekõike ühele eesti filmiajaloo suuremale tähtteosele – filmile, mida võiks potentsiaalselt nimetada parimaks eesti filmiks läbi aegade. (Pean siinkohal silmas „Kevadet”, niivõrd kui „Suvi” ja „Sügis” on käsitletavad ennekõike „Kevade” järgedena ning saavad oma väärtuse paljuski oma eelkäijaist tõukudes.) Koppeli…
-
Alustuseks antakse vaatajale kartograafiline selgitus ja põgus ülevaade maastikust helikopterilt. Kaubeldakse omale kogenud teejuht, tutvustatakse üht taigaküla, mida on seal tuhandeid ja kus tanumad on sama laiad kui sügavad. Ilmekalt avaneb küla olustik ja olemus: inimesed on lahkunud linna tööd otsima, tared on tühjad ja hääbuvad vaikselt, koerad sörgivad ringi, kauplusest varutakse teemoona. Kunagi elasid seal tunguusid ja seda verd paistab ka teejuht Gennadi palgest, millel…
-
Esimesed eestlaste filmi(mis) talgud
Väga tõenäoliselt valmis peamiselt talgute korras, ühise vabatahtliku ettevõtmisena päevapiltniku ja filmioperaatori Johannes Pääsukese ning Vanemuise teatri parukameistri Tõnis Nõmmitsa juhendatud lavastus, Eesti sisepoliitilisest elust endast inspireeritud ja Karl August Hindrey ideest sündinud lühimängufilm „Karujaht Pärnumaal”. 1914. aasta veebruari lõpus kõigepealt Tartus kinoekraanile jõudnud ja siis mitmes linnas laineid löönud „Karujaht” vändati teatava filmi- ja teatri-kogemusega eestvedajate suunamisel, aga enamik ajastuomaselt kostümeeritud (ehk…
-
Vene raketid lendavad jälle
1. juulist kuni 31. augustini on Briti Filmiinstituudi Southbanki filiaalis huvilistele avatud kunagises sotsialismileeris valminud kosmoseteemaliste kultusfilmide esinduslik retrospektiiv. Filmiprogrammi üldpealkiri „Kosmos” on lihtne ja lakooniline. Nüüd saab ka lääne filmihuviline, kes on heal juhul midagi kuulnud ainult Andrei Tarkovski „Solarisest”, viimaks teada, et ka Venemaal on tehtud tähelepanuväärseid ulmefilme. Ning seda juba enne Stanley Kubricku filosoofilis-futuroloogilist meistriteost „2001: kosmoseodüsseia” (1968), mis…
-
‘
3D-kino ohud
Siit muidugi kivi suurte kinokettide kapsaaeda: infot 3D-kinoga kaasnevate võimalike komplikatsioonide kohta on ikka liiga vähe. Igal juhul pole ma näinud ei kinode kodulehel ega ka kinodes endis selle kohta mitte mingit teavitust või hoiatust. Sama puudutab ka kuulmisläve piiril helisid: jällegi puudub vähimgi teave selle kohta, et tegelikult hakkab paljudel inimestel vägevamate heliefektide pärast pea valutama ja kinoskäik osutub üsna ebameeldivaks kogemuseks. Häda…
