-
Laure (Zoé Héran) tutvub õues Lisaga (Jeanne Disson) ja ütleb tollele pikemalt mõtlemata, et ta nimi on Michaël. Hiljem selgub, et ta on ka varasemates kohtades poissi mänginud, ta kannab lohvakaid poisteriideid ja turris soengut ning näeb üsna poisi moodi välja. Laurel on kuueaastane õde ja armastavad, kuid veidi eemalolevad vanemad: ema peab palju magama ja voodis lebama, isa on palju tööl.
Õed veedavad palju aega omavahel.…
-
Pärast sedavõrd meeliülendavat episoodi satub Eddie kokku oma koolivennaga, endise narkodiileriga, kes pakub talle proovida uut eksperimentaalset ainet, no muidugi legaalset ja puha. Aine mõjul kasvab Eddie’ kontsentratsioonivõime hüppeliselt, ta on võimeline sajaprotsendiliselt kasutama oma mälu (tavaliselt suudab inimene oma mälust kasutada ainult väga väikest osa) ja ka töötlema seal sisalduvat teavet kiiresti, operatiivselt ning asjakohaselt. Inimmõistus tõuseb esile ja nõutakse välja informatsiooni talletamise ja töötlemise…
-
Linaloo aluseks on kunagise Poola armee ohvitseri Sławomir Rawiczi romaan, kus ta minategelasena kirjeldab oma õnnelikku põgenemist Nõukogude vangilaagrist. Üsna kärmelt tuli välja, et leitnant Rawicz langes küll pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni 1939. aastal vangi ja saadeti Siberisse, aga 1942. aastal lasti ta vabaks, et ta astuks liitlaste poolel tegutsevasse Poola sõjaväkke. Mees oskas hoiduda Venemaal loodud punase Poola üksustest ja pääses üle Kaspia mere…
-
Raamatukuhjad Tarkovski teemal
Andrei Tarkovski enda ja tema teoste kohta on kokku kirjutatud terve raamatukogu ja kirjanduse hulk aina kasvab ja kasvab ning seda eesti keeleski. Viimati anti meil välja kolmkeelne (eesti, inglise, vene) raamat „Stalkeri jälgedes” rohkete fotode ja kassetiga, sellelt võib kuulata-vaadata Erkki-Sven ja Lauri-Dag Tüüri elektroonilisi vitraaže, samuti Hype Williamsi ja Taavi Tulevi teispoolsusemuusikat. Palju muudki. Tähendab, oleme tugevasti liitunud
Tarkovski- ja Stalkeri-maailmaga. Meil on…
-
Dokumentaali ja mängufilmi segu
1999. aastal valminud film pole päriselt ei mängu- ega ka dokumentaalfilm: osatäitjad Vivian, Tanja ja Lisa on ka tegelikus elus modellid, kes Seidli linateoses omakorda modellideks kehastuvad, kuid mitte iseendaks. Žanrimääratlused režissööri ennast väga ei huvita ega takista, ta on ise intervjuudes korduvalt rõhutanud, et kõigis tema filmides on nii dokumentaalkui ka fiktsioonitasand.
„Modellide” valmimise aegu Tagespiegelile antud usutluses esines Seidl muu hulgas avaldusega,…
-
Üllatav pole Eastwoodi teemavalik aga mitte ainult (või õigemini isegi mitte niivõrd) seetõttu, et filmi turustamisega võib raskusi tekkida. Üllatusmoment on pigem sisuline ja puudutab Eastwoodi enda tõekspidamisi. Meenutagem, et alles paar-kolm aastat tagasi teatas Eastwood ühes intervjuus, et „ma ei oska täpselt öelda, kust kusikute põlvkond alguse sai – võib-olla sellest hetkest, kui inimesed hakkasid mõtisklema, mis võiks olla elu mõte”. Tõsi, elu mõttega ei…
-
Nõndaviisi algab linateos „Hanna”, mille režissöör Joe Wright on saanud kuulsaks filmidega „Lepitus” („Atonement”) ja „Uhkus ja eelarvamus” („Pride & prejudice”). „Hanna” on linalugu erandlike võimetega tüdrukust (mängib noor ja paljutõotav Saoirse Ronan), kelle isa kasvatab kiireks, osavaks ja külmavereliseks mõrtsukaks. Inimasustusest eemal üles kasvanud, satub ta järsku keset tsivilisatsiooni džunglit. Iseloomulikul kombel algab loodusest leitud lapse tutvumine kultuuriga vangistusega ülisalajases CIA kinnipidamisasutuses. Põgenemine sealt toob ta…
-
Loo otseseks ajendiks sai Paul Ariste artikkel „Vanematest eestikeelsetest tootenimedest”, (ajakirjas Keel ja Kirjandus 1973, nr 2), kust võib põnevusega lugeda, et näiteks firma R. Klausson tootis 1930. aastail karamelle Pätt ja AS Ginovker šokolaadi Odavad Preilid. Esimese iseseisvuse ülesehitamine oli tootenimede vallas üpris vaevaline protsess, mis esteetides pilkehimu tekitas. Nii kirjutas Friedebert Tuglas Tarapitas 1920. aasta paiku: „Teine äri nimetab oma paberosse „Onu Kostjaks”, ilma et…
-
Teine film, mida „tARTuff” 13. augusti öö eel näitab, on seni kuulunud sarja „Unustatud filmid”. Viimastel kuudel on seda pisut alla tunni vältavat linateost paaril korral küll ka ETV mõlemal kanalil vaadata saanud, aga ikkagi on seda nähtud vähe. Suurel ekraanil haruharva. Rahvusringhäälingus restaureeritud „Ühe suve akvarellid” viib meid 1960. aastate eesti filmikunsti ärkamisaega, mil mustvalge pildiesteetika timmiti veerandtoonides kõlavaks, katsetati filmimist otseheliga ja loomulikus võttekeskkonnas,…
-
Kui vaatame filmide nimekirja, mis viimastel aastatel tehtud, siis näeme, et kõige rohkem on kogunud vaatajaid filmid kodumaistel teemadel: „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, „Ruudi”, „Detsembrikuumus”, „Kormoranid”. Ei meelita vaatajaid kinno see euroopalik „süvafilm”. Kodumaised teemad toovad vaatajad aga saalidesse, kuigi meie oma teemadel filmid on enamasti kunstist kaugel: kaadrid on juhuslikud, läbi komponeerimata, mäng viletsavõitu ja tegevus pealiskaudne. Vaataja ei lähegi filmikunsti vaatama, vaid teemat, mis…
