-
Maimiku nüüd juba kahe filmi iseenda rolli lahendusele leidub eesti romaanivaras eeskuju: Taavet Joona, ainus Toomas Nipernaadi kaaslane, kes on tegev kahes novellis. Imelise lauluhääle, kuid raske saatusega orb, kelle elu on muutnud pessimistiks ja virisejaks. Joona ihkab üle kõige laulda ja ausalt öeldes on see ainus asi, mida ta oskab. Maimik tahab teha filme ja see on ka asi, mida ta kõige paremini oskab. Nii…
-
Ekstsentrilise subjekt Paavle ja tema loomingulise pärandi valguses on tunnise filmi mastaap muidugi ahas, aga õnneks seda taibanud režissöör pole hakanud kirevat materjali ehk Paavle elu ja loomingut ühte filmi toppima. „Alati on alati” on oma rahulikult vahelduva võttestiku ja mittelineaarse aegrea väljas üldiselt kammerlik, mida kohati kipub lõhkuma närviline peategelane – kaameratundlik testamenteeriv kese ise, kes tundukse vägagi teadlik oma rollist. Oletan, et kas või…
-
Pealispinnal on see tõepoolest üks tõestisündinud lugu pesapallimeeskonna mänedžerist. Too proovib uut lähenemist oma alale, et võistelda meeskondadega, kelle eelarve on tema omast mitu korda suurem. See on probleem, millega tegelikult seisavad tänapäeval silmitsi kõik meeskonnaspordialad. Ent „Edu valem” on film, mis toimib korraga mitmel tasandil. Ennekõike on see inimlik draama, lugu inimesest, tema püüdlustest ja veendumustest, sellest, mille nimel ta tegutseb ja elab. Loo keskse…
-
Lenini eeskujul
Vladimir Lenini eeskujul pidas ka Kim Il-sung filmikunsti üheks olulisemaks kunstiliigiks. Enne veel, kui teda hakati ülistavalt kutsuma juche’ks (s.o suur juht) ja kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, rajati filmistuudio. Alustati patriootilis-propagandistlike dokumentaalfilmidega. Esimeseks mängufilmiks kujunes vastse liidri näpunäidete (käsikirja?) järgi valminud naivistlik-pateetiline mõistulugu „Mu kodumaa” (1949, režissöör Kang Hong-sik). Ühtlasi algas Kim Il-sungi hoolikalt kavandatud mütologiseerimine, mille loogiliseks jätkuks oli aasta-aastalt üha süvenev isikukultus.
Korea…
-
Poja pärg isa haual
Filmi „Võssotski” stsenaarumi on kirjutanud tema poeg Nikita Võssotski, kes on ka üks produtsent. Isa läks lõplikult senise pere juurest ära Marina Vlady juurde, kui Nikita oli nelja- ja vanem vend Arkadi kuueaastane. Nikita Võssotski on oma intervjuudes öelnud, et tal ei olnud ega ole oma isa suhtes illusioone. Isa võis kaduda poegade elust kuudeks, et siis täitsa ootamatult sisse astuda, teha suurejoonelisi…
-
Kersna raamatut reklaamiti juba suvest saati, Aunaste intervjuu ajaks oli seda jõutud ka retsenseerida. Ja nagu ikka, jagunes arvamusi seinast seinani.
„Üks inimene – ma ei julge öelda, et võhivõõras, sest kõik tunnevad mind, mis sest, et me pole võib-olla elusast peast kohtunud – ütles, et ta on lehekülge 117 lugenud vähemalt 50 korda, ja seda öeldes olid tal pisarad silmas,” on väitnud Kersna Õhtulehele (14. XII…
-
Kui linateose aluseks võetakse hea lugu, tekib tõsine lootus saada hea film. Paljud head lood on ka kehvalt välja kukkunud. Kui aga head lugu ei ole, siis head filmi kindlasti ei tule. Muidugi kui jätta kõrvale asjaolu, et mõned head filmid on erandlikult sündinud väga napi stsenaariumiga või hoopiski ilma.
Oskar Lutsu „Kevadet” võib kindlasti pidada heaks looks – kirjandusteadlased on selle määratlenud tüviteksti, tervikteadvust võimendava tekstina.…
-
„Edekabeli” tase sõltub peamiselt sellest, kui parodeerimisväärilisi saateid hooaeg on pakkunud. Seekord oli ilmselt tavalisest parem aasta ning ka Normanni rollide hulk saate jooksul (23) ei ületanud mõistlikkuse piiri. Eriti särav nägi eksjoodik-eksabikaasaekskeskerakondlane välja Eesti meedia kolme graatsiana: Maire Aunaste, Kirsti Timmeri ja Rein Langina. Saade sisaldas ka julget võitlevat kodanikupaatost. „Joovad naised peaksid kapist välja tulema” on kõlav avapauk järjekordseks sotsiaalkampaaniaks. Ja tore, et peeti…
-
Õppisid ülikoolis semiootikat. Kuidas sa filmikriitikasse sattusid? Millal õieti filmidest kirjutama hakkasid? Ja millega praegu peamist leiba teenid?
Jah, õppisin EHIs kaks aastat semiootikat, siis läksin teatriõppesse. Esimesed artiklid jäävadki sellesse aega, kui semiootikat õppisin. 1996. aastal astusin TMK toimetusse ja pakkusin end kirjutama Tarantino filmidest. Filmihuvi on aga muidugi varasem. Kunagi kaheksakümnendate lõpus juhendas Helle Karis Westholmi gümnaasiumis kahe lennu jagu filmikallakuga klassi, kuhu kogunesid üsna…
-
Draama tegevustikus pole oluline põhjusetagajärje seos, sellest tähtsam on psühholoogiliste nüansside täpne ja usaldusväärne esitamine. Draama peab olema realistlik, seda võib võrrelda romaaniga (ütleme, et „Üks mu sõber” sarnaneb realistliku jutustusega), tegemist on alati karakterikunstiga. Kui mõnda filmi saab määratleda kui näitlejateost, siis sobib see just draama korral.
Kaameraga maalitud Tartu
Draama tempot pidurdavad harilikult loodusvaated ning pikad dialoogid ja isegi draamateoses poolkeelatud monoloogid. Kivastik on maalinud Tartut,…
