-
Siin ei taha ma küll kindlasti mitte kritiseerida eesti dokumentalistikat. Pealegi ei ole mõistagi tõsi, et eesti dokumentalistid meie oma traditsioone üldse poleks käsitlenud: esilinastusid ju alles paar-kolm aastat tagasi Aado Lintropi „Setu pulm” ja Meelis Muhu „Kihnu pulm” ning eks omakultuurilisi antropoloogiafilme on tehtud teisigi. Ent millelegi väga lähedal olles võib olla raske vältida emotsionaalset seotust ja kallutatust, mis puhtalt dokumentalistika seisukohalt võib saada takistuseks…
-
„Suure Gatsby” kuues tulemine
Bulgakovi eakaaslase F. Scott Fitzgeraldi (1896–1940) kuulsaimaks romaaniks kujunes „Suur Gatsby” (1925), mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid Jay Gatsbyga materialismi ja moraalituse poolest tuntud džässiajastu-aegses New Yorgis. Tähtteoseks sai raamat pärast selle taasavaldamist 1945. ja 1953. aastal. Autoripoolse heakskiidu saanud samanimelist näidendit etendati 1926. aastal Minneapolises (The Guthrie Theatre). 1999. aastal valmis romaanist uus, tublisti uuendatud lavaversioon. Kuna tollal ei suudetud kirjanike…
-
Muhe ja kerge
Nõnda algab film, mis muhedas ja kerges võtmes valgustab ühe sotsiaalse murrangu tagamaid. Tegemist aga pole siiski päriselt komöödiafilmiga, ehkki pikantseid nalju ja situatsioonikoomikat on kuhjaga. Tegelikult pole see isegi film vibraatorist, vaid just nimelt sellest, mis sisaldub filmi pealkirjas – hüsteeriast. (Pealkirja tõlge on ebaõnnestunud: eesti keeles on hüsteeria võõrsõnana täiesti olemas, filmi konteksti ja rõhuasetusi arvestades olnuks just see kõige õigem tõlge.)…
-
Kohaloleku tunne
Kohaloleku tunde film kahtlemata loob, ja teeb seda pealegi üpris võimsalt. See on hea. Ainult et kuhu see film vaataja sõidutab? Kas tõesti reaalselt eksisteerivasse Tallinna linnaossa, ajaloolise nimega Uus Maailm? Või hoopis mingisse uude maailma, mis on autori loodud? Ilmselgelt reaalse interjööri eksponeerimine tundub lausa paviljonivõttena.
Film koosneb ju valdavalt lavastuslikest episoodidest, kohati tundub, et isegi tekst on inimestele ette kirjutatud. Mis see siis on?…
-
Ega Wuolijoest päris teadmatuid Eestiski vist liiga palju ole, arvestades, et lisaks „Õrnroosale” on eesti keeles korduvalt avaldatud Wuolijoe mälestusi (alates aastast 1986 tänapäevani), tõlgitud ja menukalt lavale seatud Wuolijoe Niskamäe-näidendeid, samuti Wuolijoe tütre Vappu Tuomioja (ka filmi keskne tegelane) mälestuste kogu „Sulo, Hella ja Vappuli” (eesti k aastal 2000), mis hõlmab filmigi aineks olevat ajalõiku kuni 1945. aastani.
Pealispindselt kolmel teemal
Sel taustal on võimatu vaadata värsket…
-
Linaloo sellises lähtes ei ole mõistagi midagi uut. Iha kui hävitav jõud on eri vormides olnud ju lugematute kirjandus- ja kunstiteoste, sealhulgas filmide vaatlusobjektiks. Kas ja kuivõrd nende keskel suudab Steve McQueeni „Häbi” esile tõusta ja öelda midagi uut, sõltub, mulle tundub, paradoksaalsel kombel suuresti vaataja maitsest.
On ilmne, et oskustööna on „Häbi” meisterlik teos. Iga kaader on täpselt komponeeritud, tähelepanu on jagunud igale detailile: hingevaevades peategelase…
-
Aeg muudab lugu
Eepikaga on ikka sama häda mis ajalooga. Ajalugu on ju ka lugu, aja lugu, narratiiv, aja jooksul see lugu muutub, muutub ka võti, milles seda lugu jutustatakse, jutustajadki muutuvad kõvasti. Kangelased vahelduvad samuti kui moraalsed ja ideoloogilised sõnumid, mida aja lugu edastab. Lugu, mis pigistab pisara välja ühe ajastu inimeselt, võib paarkümmend aastat hiljem tekitada mürgist naeru. Ajalugu kui eepiline žanr on alati olnud…
-
Kõigest sellest olin ma tollal ka tegelikult teadlik. Mind lihtsalt häiris, et vaimukas kitš kippus röövima tähelepanu sellelt, mida näiteks Tarkovski pidas oma elutööks – filmikunsti enda, talle ainuomase keele väljaarendamiselt, keele, mida saab kasutada ainult filmikunst ja mitte ükski teine filmikunstiga piirnev kunst. Filmikunst ise, mille arendamisel euroopa autorikino oli 1960.-1970. aastatel teinud läbi kvalitatiivse hüppe, kippus ununema. See oli seda masendavam, et kõnealune kunstiline…
-
Self-made woman Thatcher
Kuigi Margaret Hilda Roberts sündis poodniku tütrena Inglise väikelinnas Granthamis, sai temast edasises elus üks XX sajandi väljapaistvamaid naispoliitikuid Margaret Thatcher. Kuna ta oli USA senini populaarse ja austatud presidendi Ronald Reagani lähedane kaasvõitleja ja mõttekaaslane, siis kõlbab ta kenasti filmilinal jätkama Briti kuningaperekonna traditsioone, mis konservatiivsele USA filmiakadeemiale ja ka keskmisele haritud filmisõbrale kenasti peale lähevad.
„Raudne leedi” on selles osas isegi julge film,…
-
Pleegitava päikese saatel jõuavad Ben (hõivatud Taani näitleja Thure Lindhardt) ja Nina (Sabine Timoteo) esimest korda pärast lapse sündi kahekesi puhkust veetma Vahemere saarele, kus neid võõrustavad vananevad hipipaarid rohelusse uppuvas majas. Kõik algab nagu peab: vesteldakse lõunamaiselt videvikuni, juuakse veini, kuid siis saabuvad noorema põlvkonna elunautlejatest paar Mara ja Pablo ning vaikimisi vahetub filmi tonaalsus, seltskonda hiilib armukadedus, umbusk. Kui veel selgub, et Ben on…
