Pääsukese filmitöödest rääkides ei tohi me unustada, et tegutsemist filmi alal, erinevalt fotograafitööst, jõudis ta üksnes alustada. Mobiliseerituna väeteenistusse ning soovides ka sõjaväes meelistegevusega foto ja filmi alal jätkata, teatas ta 1915. aastal enese kohta, et on juba „kaheksa aastat päevapildi…
Johannes Pääsuke võis oma lühikeseks jäänud lennu jooksul üles võtta kuni 40 lühifilmi, paljud pildid ja lõigud on kadunud Venemaale. ERMis on hoiul 1300 Pääsukese fotot saja aasta tagusest Eestimaast, muuseum andis Pääsukese 120. sünniaastapäevaks välja DVD „Esimene pääsuke” tema 10 filmiga (kokku 50 min).
Pääsukese võetud kroonika- ja vaatefilmides pole raske märgata lavastajakätt ja intensiivsust otsivat silma. Näiteks kroonikapala „Tartu linn ja ümbrus” algab panoraamse vaatega…
Ka moosipurgist võib leida briljandi
„Kaks päeva” on žanrimääratluselt „romantiline komöödia” ja see teeb muidugi ettevaatlikuks. Selle sildi all pakutakse tihtipeale nii primitiivset magusat sülti, et klomp tõuseb filmi alguses kurku ja jääbki kuni lõpuni sisikonnas tiirlema.
Romantiline komöödia on ju põhimõtteliselt muinasjutt armastusest, aga sellega pole tahtnud „Kahe päeva” loojad leppida. Film algab päris teravate satiiriliste torgetega. Oblastisse tuleb kõrge Moskva ülemus Pjotr Sergejevitš, ministri asetäitja, kuberner…
II
„Torino hobune” on sündmuste poolest ülivaene film, kuid, nagu juba öeldud, kujutatakse seal kõige lõppemist ning algus ja lõpp on ju iseenesest suurimad sündmused. Piibli järgi lõi Jumal maailma kuue päevaga, seitsmes päev on hingamispäev. „Torino hobune” jaotub kuueks peatükiks, kuueks päevaks ning selle ajaga leiab aset vaikne kõige elava kustumine. Seitsmendat päeva ei näidata. Seitsmendat päeva kas ei tulegi, või on hoopis nõnda, et seda…
Heinmaa film, mis tuletab vaatajale meelde neid mehi, kes saadeti Ukrainasse tuumaõnnetust likvideerima, algab kaadritega Fukushima Daiichi tuumajaama katastroofist, mis meenutab, kui habras ja ettearvamatu on moodne tehnoloogia looduse (või ka inimliku eksituse) meelevallas. Olgu etteruttavalt öeldud, et detailplaanid Fukushima katastroofist on peaaegu samasuguse sisu ja sõnumiga kui need, mis filmitud hiljem suletud Prõpjati linnas, kust harilikku inimest nüüd relva ähvardusel eemal hoitakse. Kusagil kaugel Ukrainas…
Nende materjalide põhjal, mida Kristjan Svirgsden ühe terve inimpõlve jooksul on filminud, võinuks omal ajal peaaegu terve Lobi küla rahva vangi saata. Toona nii loomulikku on täna kinolinalt ka endal uskumatu vaadata – et me tõesti kogu külarahvaga, koos oma emade, isade, vanaemade, vanaisade ja lastega toimetasime sügaval nõukogude ajal avalikult: pidasime sütitavaid kõnesid vabadusest, marssisime terve külaga piki Lobineeme teed laulude, trummide, pasunate, loosungite ja…
Filmi valmimisega sai autori sõnul tasutud ammune võlg, arvatavasti koduküla, kohalike elanike ja iseenda ees. Filmi „Mida ei mäleta, pole olnd” kaadrid pärinevad valdavalt Svirgsdeni enda arhiivist, mida selle filmi tarbeks on kogutud üle kahekümne aasta. Ainest on olnud rikkalikult ja seetõttu on teosest välja praagitud kogu autorile vähe tähtis või mürarikas materjal. Võib-olla, et tegemist ongi filmiga, mis läheb korda vaid väikesele osale inimestele, neile,…
„Poliss” pole kindlasti noorsoopolitseinike keerulise töö naiiv- optimistlik ülistus. Näeme ka ametnike endi varjupoolt, stseeni, kus abisaamiseks politseisse pöördunud tüdruku õnnetu pihtimuse peale ohjeldamatult naerda lagistatakse, ning seda, kuidas ametnike endigi pereelus ei kulge asjad kõige sujuvamalt. Film on üle kahe tunni pikk ning selle jooksul ei võeta ühtegi teemat konkreetsesse suurde plaani, mitte ühelgi üksikjuhtumil ei jääda süvitsi pidama. Kõik muudkui kulgeb, kaamera jälgib politseinike…
Keedusel on vastupidi. Selle asjaolu järgi võiks ju „Varesesaare venelased” kuulutada avangard- või alternatiivfilmiks, kummati on tegu sulaselge realismiga. Ei tehta siin moodsaid vigureid, vaid jutustatakse verbaalselt tõde, karmi tõde, mis ei vaja enam utreerimist, seda ei vormi ega sisu lisamise abil.
Kes siis on Keeduse portreeritavad tavavaataja arvates, (neid, nagu ma mainisin, ei ole vist olemas)?
Vargad, tööpõlgurid (üks on oma elu jooksul vaid kaks päeva ametis…
Talletada ja teadvustada
Et Raphaël Gianelli-Meriano portreelugu Kaplinskist esilinastus Eestis peaaegu samal ajal Ulrike Kochi filmiga „Regilaul”, siis tundub paratamatu näha nende kahe vahelisi paralleele. Üldiselt võttes on neist filmides otsitud Eestimaalt teatud vaimsust, mis neil LääneEuroopas tundub olevat hääbunud või kadunud. Üks film lahkab laulutraditsiooni, teine portreteerib konkreetset inimest, ent kumbki linateos pole lugu ainult oma huviobjektist/subjektist. Nagu Koch, nõnda kaasab ka Gianelli-Meriano üpris hulgaliselt loodusvaateid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
