-
Pigilind saabub Pariisi
Lennujaam. Mees saabub Pariisi, ütleb passikontrollis, et tema abikaasa elab seal ning et tuli oma tütre eest hoolt kandma. Selgub aga, et naine ei taha midagi hoolitsemisest kuuldagi – veel enam, ta on hankinud mehele lähenemiskeelu ning helistab viivitamatult politseisse. Mees põgeneb, uksel kohtab ta last, kes küsib issilt, miks too vangis pole. Mees vastab, et ta polnud vangis, oli lihtsalt haige. Politseisireenide eest…
-
Võrreldes oma eelmise filmiga „Teisel pool”, on Eastwood sedapuhku loonud ometigi enda kohta palju tüüpilisema linateose. „J. Edgar Hoover” on film, mille keskmeks on lugu (antud juhul tõestisündinud lugu) inimhinge heledamatest ja pimedamatest urgastest. John Edgar Hoover oli mees, kes oli üks Föderaalse Juurdlusbüroo ehk FBI rajajaid ja ligi viis aastakümmet ka selle direktor. Filmi DVD-plaadi ümbrisel nimetatakse teda seetõttu „maailma kõige mõjukamaks inimeseks”. Kas ta…
-
Üksikuid tähtteoseid on lavastanud kineastid Tuneesiast (Férid Boughedir, Taïeb Louhichi, Omar Khélifi), Malist (Souleymane Cissé, Cheick Oumar Sissoko), Elevandiluurannikult (Henri Duparc, Désiré Ecaré), Marokost (Souheil Ben Barka), Mauretaaniast (Mohamed Abid Hondo, Abderrahmane Sissako), Etioopiast (Haile Gerima), Lõuna-Aafrika Vabariigist (Gavin Hood, Oliver Schmitz, Zola Maseko). Omaette nähtus on Nigeeria oma Nollywoodiga. Nollywoodi megastaaride nimed (Chico Ejiro, Izu Ojukwu, Nkem Owoh jpt) on kuulsad eeskätt Nigeerias. Samas on…
-
Don DeLillo romaani „Cosmopolis” on Cronenberg ise ekraanisobilikuks kohendanud ja seetõttu ei puudu filmist ka režissööri huvikeskmesse kuuluvad teemad. Nii raamat kui film kujutavad läbi liiklusummiku juuksuri poole teel oleva noore multimiljonäri Eric Packeri peamiselt luksuslimusiinis mööduvat päeva. Kuue päevaga kirjutatud stsenaarium järgib algmaterjali üpris täpselt, kuigi meediumi erinevuse tõttu on filmis loobutud Ericu salavaenlase Benno Levini päevikust ja romaani keerukatest ajamängudest. Arusaadavalt ei ole DeLillo…
-
„Tartu linn ja ümbrus”, „Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust”, „Retk läbi Setumaa”, „Vaatepilte Võrumaalt”, „Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul”, „Valgelillepäev Tartus”, „Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas”, „Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubeli pidu” ja „Karujaht Pärnumaal”. Neist viimast peetakse esimeseks eesti mängufilmiks, mis pealegi sekkus poliitilisse ellu Pärnu linnas. Teised on aga ülevaated maast, rahvast ja asetleidnud sündmustest. Pealkirjadest võib lugeda, et mitmel juhul on Pääsuke püüdnud…
-
21. – 30. juunini leiab aset XXXIV Moskva rahvusvaheline filmifestival, naaberriigi suurim filmipidu (http://www.moscowfilmfestival.ru/). Festivali president on endiselt Nikita Mihhalkov ja programmidirektor Kirill Razlogov. Erinevalt varasemast ei toimu avatseremoonia mitte enam Puškinskis, vaid kinos Oktjabr. 17 peaauhinnale konkureeriva ekraaniteose seas on Jevgeni Paškevitši mõistulugu „Golfi hoovus jäämäe all” (Läti-Vene ühisprojekt, ühes kõrvalosas Lembit Ulfsak), Peeter Simmi „Üksik saar”, Renita Litvinova karmrealistlik armastusdraama „Rita viimane muinaslugu”, Andrei…
-
Teksti algallika „Befiel du deine Wege” autor on Paul Gerhardt (1607–1676); EE LK kodulehel asuv tõlge (algteksti põhjal uuesti tõlkinud Toomas Jeremias Põld) on hilisem kui Tali ja Tõnissoni koolipäevil käibinud variant. Ning kogu tekst pole mitte neli (nagu „Kevades” oli vaja pähe õppida), vaid üksteist salmi pikk. Nii et Tõnisson pääses veel kergelt.
2. „Tuulte pesa” (1979, Olav Neuland)
„Astub samm, raske, raske. Kõlab käsk: laske,…
-
Kuna filmikassetile on kirjutatud (s.t siis kasseti pealkirja ilmselt: „Alguses oli sõna. . . . ja siis sündis film”, siis sellega on ehk õigustatudki siinse kirjutise rõhuasetus sõnumi(sõna)-vaatlusele, sest igasuguse kunsti puhul on olulisim ju ikkagi see, kuivõrd seal sisalduv vastuvõtjale pärale jõuab, hoolimata „keelest”, milles seda tehakse. Muidugi sõltub päralejõudmise mehhanism „keelest”, antud juhul siis filmikeelest, ja teose kunstiline tase filmikunstilisest tasemest, aga nagu juba öeldud: mina siin…
-
Autor kirjutab oma kogemusest: „Sellele nii ebaharilikule reidile võttis mu kaasa Pariisi politsei. Nähtu kõneleb toorest reaalsusest, mis on seaduste ja tsensuuri taga varjul, või lihtsalt ühiskonnas ignoreeritud ja kõrvale tõrjutud, sest ühiskond ei vaata end meeleldi peeglist. Need pildid on tehtud teemadel, mida õigussüsteem, politsei ja poliitikud tuhandel põhjusel maskeerivad, ka selleks, et kaitsta ohvreid ja kriminaale meedia ahne pilgu eest. Teise valu on iseenda…
-
Shakespeare’i samuraiks hüütud Akira Kurosawat (1910–1998) on nimetatud „kõige läänelikumaks” jaapani filmilavastajaks, kellel õnnestus vahendada lääneliku orientatsiooniga publikule jaapani kultuuri müüte. Siinkohal vahest piisab mõnede tema tippteoste nimetamisest: „Rashomon”, „Seitse samuraid”, „Ihukaitsja”, „Ämblikuvõrguloss”, „Sõdalase vari” („Kagemusha”), „Ran”. Kurosawa filmides avastas läänemaailm visuaalse universumi, mille rikkus ületas kõik seni olnu. Just see tegi tema loomingu paljude jaapanlaste silmis pikaks ajaks kahtlaseks.
Sel aastatuhandel on siitilmast lahkunud filmiklassikud Hiroshi…
