Fred par excellence
Peategelane Fred on algaja kirjanik, kes vihkab ühiskonda, kus elab. Ühiskond on silmakirjalik, ühiskonnaga tuleb kaasa mängida, teha kompromisse, mis viib varem või hiljem selleni, et saadakse valeliku, kõiki ja iseennast petva masinavärgi osaks. Fred tahab aga kirjutada, olla ühiskondlikust sundusest vaba. Küllap ongi siis kirjutamine Fredile ainus võimalus olla vaba, olla nõnda, nagu ta on.
Fred vallandatakse ajakirjanikutöölt, siis aga selgub, et Fredi…
Soomlaste romantilise komöödia „21 moodust abielu tuksi keerata” peategelane Sanna (Armi Toivanen) on moodne linnanaine. Veidi meenutab ta „Seksi ja linna” tegelaskujusid, ainult et Helsingi kastmes ja kerge alkoholiprobleemiga. Doktorandist Sanna uurimistöö teljeks on filmi pealkirjas mainitud teesid ning naine ise tugevalt oma teooriate kütkes. Näinud ligidalt rohkem kui ühe suhte lagunemist, on ta jõudnud otsusele, et lahutus on (armastus)abielu vältimatu tagajärg ning sestap oleks temal…
18. – 22. septembrini leidis Lihulas ja Haapsalus aset järjekordne Matsalu loodusfilmide festival, sedapuhku üheteistkümnes. Tegijate ind ei näi raugevat: Lihulas näidati sel korral filme paralleelselt juba kolmes saalis, jätkusid ka kõik varem sisse töötatud fotoprogrammid ja muud üritused, sealhulgas reedeõhtune „Rändaja kohvik” Lihula mõisas.
Filmivaliku kohta võib öelda, et seekordne oli eelmise, rohkete pärlitega tähitud aasta järel taas üks „tavalisem”, vähesema poleemilisusega, kus peamise tooni…
Esilinastusel seletasid autorid, et algne kavatsus oli saada filmidokument teatri suure poliitprojekti kohta valmis poole aastaga, läks aga kolm ja pool. Seega on filmi ilmumishetk just enne järjekordseid valimisi vähemasti näiliselt juhuslik. Kui aga arvesse võtta terve „Ühtse Eesti suurkogu” iseloomu, ei saa välistada, et jutt filmi pildirea kokkulappimise raskustest on vaid järjekordne häma. Kuid see polegi teab kui tähtis, sest ühtki muud mõistlikku aega (dokumentaal)kunsti…
Sirbis pole tükk aega filmitegijast portreelugu olnud, seetõttu võtsin kirjutada sellase loo Jaan-Jürgen Klausist. Istusin siis maha ja hakkasin mõtlema, mis asi see portreelugu on, eriti veel portreelugu filmitegijast. Ei tea ma ju täpselt isegi seda, kust jookseb piir dokumentaal- ja mängufilmi vahel või kas seda piiri üldse otsida tasub. Aga, noh, kui aus olla, on filmivärk mulle alati suurt huvi pakkunud, igal juhul tunduvalt rohkem…
Hoiatan: see siin pole arvustus. Kui sa pole filmi näinud, siis ära loe, vaid, nagu ütles Elem Klimov, mine ja vaata. Kui oled näinud, siis arvesta, et see pole kriitika, vaid ohjeldamatu panegüürika ja häbitu enkoomion. Mul pole muud öelda kui et Woody Allen on geniaalne filmilooja, kes on taas kord maha saanud väga hea filmiga. Edasi ma ainult kordan seda üdini ebaoriginaalset mantrat teiste sõnadega,…
Kristiina Davidjants: Mis aastal te Veiko Õunpuuga stuudio asutasite?
Katrin Kissa: Homeless Bob oli esialgu üks kingakarp Veiko aknal, ta kogus sinna tšekke. Asutatud on see vist 2006. aastal, aga vajadus selle järele tekkis alles aastal 2007, kui „Sügisballiga” Kuukulguri juurest ära…
Ent lõpuajad kobistasid juba ukse taga ning kirjas Timotheosele hoiatas apostel, et „viimseil päevil tuleb raskeid aegu, sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad”.
Rasked ajad kestavad tänaseni. Kui eelkirjeldet omadusi Pauluse kaasaegsete seas nappiski, siis praegu neist igatahes puudust pole. Nüüd võiks ehk isegi…
Prantslanna Anne Fontaine’i „Kaks ema” on tehtud Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Doris Lessingi lühiromaani „Vanaemad” järgi (e. k Loomingu Raamatukogu 2012, nr 38, tõlkinud Krista Kaer). Lil ja Roz on noorpõlvest alates suurimad sõbrannad, keskealistena kasvatavad nad idüllilises Austraalia rannikulinnakeses kõrvuti oma teismelisi poegi Iani ja Tomi. Lili mees on surnud, Rozi tunded oma mehe Haroldi vastu pole enam esimeses värskuses ning kui siis Harold pikemaks ajaks…
Aastal 1928 Prantsusmaal Bordeaux’ kandis abiellub suurmaaomaniku tütar Thérèse (Audrey Tautou) teise jõuka pärija Bernard Desqueyroux’ga (Gilles Lellouche). Mees on Thérèse’i parima sõbranna Anne’i vend. Mõlemad perekonnad aitavad innukalt sellele paariminekule kaasa – ühised maavaldused ja rikkus ju selle läbi vaid kasvavad. Pealegi on ühendus igati klassisobilik. Kõrvalt öeldes, prantsuse keelt mitte just korralikult oskavale inimesele on filmi kangelanna perekonnanime väljaütlemine tõsine peavalu.
Klassikaliselt klassikaline
„Thérèse Desqueyroux”…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
