$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Arvamus

  • ,

    Juulikuus sumin on taas

    Äsja lõppenud juuniga võrreldes (rääkimata poolest märtsist, aprillist ja maist, kui istuti nagu käod üldrahvalikult kodus) tõotab alanud juuli tuua hoopis uusi teatrituuli, sumin tuleb taas. Juuni pakkus vaid kaks uuslavastust – Tallinna Linnateatri „Inimese hääl“ ja Paide teatri „Labürint“ –, millest oli otse ja oma silmaga vaadeldav üksnes esimene, ja sedagi juhul, kui läks õnneks hankida pilet Lavaaugu hõrendatud tribüünile. Muidu tuli leppida veebiga, nagu…
    Tambet Kaugema
    2 minutit
  • Unistus täiuslikust ruumist
    Allikas: UNDP

    Unistus täiuslikust ruumist

    Kas inimarengu aruande ideedel on lootust poliitilistesse programmidesse jõuda?

    Kaarel Tarand
    5 minutit

  • Kui Gandhi kõneleks

    Kingitust on ikka tore saada, iseäranis siis, kui see pole pelgalt kinkija viisakusest või kohusetundest tulenev žest, vaid kingitus on tähtis ka kinkijale. Mahatma Gandhi läheb vaieldamatult korda India rahvale ja riigile. Tema 150. sünniaastapäeva tähistati igati suurejooneliselt, ka kultuurisfääris. Näiteks möödunud aasta Veneetsia kunstibiennaali India väljapanek oli üleni pühendatud talle ja tema pärandi tõlgendamisele.
    Möödunud aastal tegi India suursaadik Eestis ettepaneku püstitada Tallinna India vabadusvõitleja ja…
    Reet Varblane
    2 minutit

  • Upu, monument!

    Aerosooliga kirjatud kuju upitatakse sillalt vette. Larts! Aplaus!
    Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud.
    Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris nii, et ühed oskavad ajaloolist pärandit hinnata või et Haidti moraaliintuitsionismi järgi väärtustavad konservatiivid rohkem lojaalsust…
    Maarja Kangro
    3 minutit
  • Hea ja parem põhiseadus
    „Ma ütlen, hea kunstnik mängib ka keskpärasel viiulil ja ei ole tarvis alati „stradivaariust“ kätte anda, et ilusaid viise välja tuua. Poliitika on kunst, seda kunsti peab oskama kasutada, et kõige paremaid tagajärgi saavutada. Kui meil ei leidu neid kunstnikke, siis võite võtta kõige parema ja sisukama põhiseaduse, aga viis jääb ikka lonkama.“ Konstantin Päts Rahvuskogu tegevuse lõpetamise kõnes 17. VIII 1937.
    Rahvusarhiiv

    Hea ja parem põhiseadus

    Täielikult põhiseaduse järgi elamiseni on veel tükk maad minna.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • ,

    Pööra tähelepanu põllumajandusele

    Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas olid saastunud ka sügavad kaevud ja allikad. Ilmselt tarbivad paljud Eesti…
    Aveliina Helm
    2 minutit
  • ,

    Kirjaniku sinilind

    „Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem.“ Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai.
    Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, puudutab teema väga paljusid. Raamatute laenutuste eest jaotati hüvitist 1500 autori ja…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Korruptsioonipuhangu ootel

    Kriisid ajavad võimude tasakaalu paigast ning selle taastamisega on kiire.

    Juba enne esimest nullipäeva, mil terviseametnikel ja arstidel ei õnnestunud enam Eesti territooriumilt leida ühtki uude viirushaigusesse nakatunut, andis terviseamet mõistlikult teada, et rangelt võttes ei olnudki Eestis tegemist epideemiaga, vaid haiguspuhanguga. Kas see jäi kardetust tagasihoidlikumaks erakorraliste abinõude, piirangute ja keeldude või elanikkonna tsiviliseerituse ja ettevaatlikkuse tõttu, ei ole tagantjärele tähtis. Veel mõne aja…
    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Naiste ja isata laste päev

    Raputusteküllane aeg nõuab unikaalseid isiksusi ja visioone. „Hoidke oma distantsi ja tehke, mida tahate. Meie vajame sporti. Võistlused peavad jätkuma. Sport peab tulema tagasi.“ Niisugused ainuõiged, sügavad ja edasi­viivad mõtted edastas kriisidest laastatud rahvale maailma ühel esinduslikumal postil istuv Donaldi-nimeline mees.* Arhetüüpselt geniaalne, imperaatori­likult lakooniline, ülearususteta mehelik. Korraliku rahva kangelasel on stiili: tema väljenduslaad on väljapeetult jämedajooneline ja mõttekrambivaba.
    Ka rahva tervise nimel kümnete tuhandete naiste steriliseerimise,…
    Valle-Sten Maiste
    2 minutit

  • Elu surmahirmu varjus

    Kui peaksin kunagi sellele koroonakevadele tagasi vaatama, siis ega vist mäletakski midagi erilist. Ilmselt ainult seda, et poisid ei käinud koolis. Ja tüdrukud olid kaua vanaema juures. Mu ema jääb ilmselt alatiseks meenutama, kui hea ja lõbus aeg see oli. Ega ta neid lapsi meile väga tahtnudki tagasi anda.
    Itaalias oli Eestiga võrreldes muidugi hoopis teine olukord. On seniajani. Ja ikkagi tundus mulle kummastav, kui 89aastane senaator…
    Els Heinsalu
    3 minutit
Sirp