Arvamus
-
Teise Eesti kaitseks
Jüri Saare ärksus (kesk)erakondlike sahkerdajate, Trumpi ja selle kohalike jäljendajate jt avantüristide peletamisel on olnud imetlusväärne. Saar (vt „Teine Eesti – müüt või tegelikkus?“, tänane Sirp lk 12-13) ei eksi, et lokkavat populismiprallet toidab frustratsioon. Destruktiivseid meeleolusid ei õnnestu aga mahendada eeldades, et nende põhjuseks on labane kadedus ja suutmatus vääriliselt hinnata kapitalismi võitu külmas sõjas. Mulluste maailmas mõjukate raamatute seas on üksjagu neid, kus autor…2 minutit -
Kraad Zoomi ülikoolist
2021. aasta kevade alguses said minu aines osalenud bakalaureuse astme üliõpilased ülesande teha distantsõppe kogemuse teemal intervjuu. Need 66 intervjuud paljude erialade üliõpilastega tõid hästi esile, kuivõrd teisendirohke on distantsõppeaegne kõrgharidus. Ja mis peamine: hästi koorub välja, miks e-õpe ei suuda ilmselt kunagi auditoorset õpet täielikult kõrvale tõrjuda.
Õppejõududele on seni olnud suurim katsumus, kuidas korraldada õpet olukorras, kui auditooriumis kohtuda ei saa. Üliõpilased on maininud peamiselt…3 minutit -
Kogu võim parteitutele! Protestihääl on ainus, mis võib mõjutada erakondi omavalitsuse sõltumatust ja rahastamist kasvatama.Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / ScanpixParem parteitu peos kui …
Kohaliku võimu valimist tähistab parteiliste illusioonide tulevärk.
5 minutit -
Mingi (vana vahva) lasteaed
Leelo Tungal on kirjutanud palju vahvaid lasteluuletusi, üks nendest on „Vana vahva lasteaed“. Ainult et selleks, et maailm tunduks „mingi vana vahva lasteaiana“ peab tõesti „rõõmsas tujus kaema ja vaema“, sest muidu tundub see maailm lihtsalt mingi lasteaiana ja mitte just eriti vahvana.
Kui mind mu laste juures midagi ärritab, siis see, kuidas nad aeg-ajalt omavahel nägelevad. No ikka nii südamest, igaühel oma õigus, ilmatuma suur ja…3 minutit -
Elu pilves
„Kohe kui keegi mainib pilve, jookseb mul juhe kokku,“ ohkas üks kolleeg paari aasta eest. Kolleeg, kes on usin filmivaataja ja muusikakuulaja, ei adunud ilmselt, et suur osa meie elust ekraani ees möödubki mitmesugustes pilvedes asuvaid andmeid kasutades. See üha passiivsem ja tarbijalikum eluviis on pandeemia tõttu veelgi võimendunud.
Me kõik elame pilves ja meile meeldib see. Me saame suhelda pere ja sõpradega vähemalt virtuaalseltki ja võtta…2 minutit -
Valitsusjuht ja kodanikud arutavad koroonaga kooselu kava. Algupärand: Filippo Lippi „Madonna lapse ja kahe ingliga“.Wikimedia CommonsEma valge raamat
Kodanikud pole lapsed ega poliitikud nende vanemad.
5 minutit -
Pole puud, pole probleemi
Kellele ei meeldiks vanad pargipuud? RMK metsades toimuv on rambivalgusesse tõmmanud ka linnalooduses, parkides, tänavatel ja metsades tehtava. Ühest küljest on märgata soovi säilitada linnades kõik looduslik. Linnalooduse õlule on pandud kaalukad ülesanded: süsiniku sidumine, mikrokliima reguleerimine, soojasaare efekti vähendamine, puhta õhu tagamine jne. Igasugune puude langetamise teade kutsub esile valuliku reaktsiooni ja paljud tahaksid metsvindi kombel hõigata: siit-siit-siit-ei-tohi-võtta-mitte-üks-piirutikk. Ent mida vanem on puu, seda suurem…3 minutit -
Tutvumine tegelikkusega
Keskkonnateadlased on teie eest midagi varjanud. Ei, see ei ole ükski teadustulemus või vaatlusandmestik. See on nägemus tulevikust, millest teavitamise strateegia osas ei valitse teadlaste hulgas üksmeel. Kuidas ikkagi oleks õige keskkonna ja kliimaga seotud suuri probleeme ja väljakutseid avalikkusele vahendada?
On neid, kelle arvates tuleks ilustamata välja öelda, et faktidele ja hetkeolukorrale (ehk eesmärgistatud tegutsemise puudumisele) tuginedes on juba selle sajandi sisse mahtuv tulevik täis enneolematuid…3 minutit -
Pooleusu rahvas
Vene keel on riigi tubadesse tagasi hiilinud. Mis õigusega?
Inimesi, kes maakeelt kangelt ja paremini vene keelt oskavad, on Eestis sajandeid leidunud. Seda küll hoopis väiksemal määral kui 1980ndatel, mil Moskva aktiivse koloniseerimispoliitika tagajärjel venekeelsete immigrantide osakaal Eesti rahvastikus aegade tippu jõudis. Kahe sajandi eest, kohe pärast pärisorjuse ametlikku kaotamist ja talurahvaseaduste jõustamist, ei tulnud aga ühelgi vastutajal rüütelkonna peamehest kohaliku mõisniku ja kirikuõpetajani pähe, et…5 minutit -
Maitsekohus ja õiguskohus
XVIII sajandil avastati ühtäkki, et otsustused ilu jm esteetilise väärtuse üle on subjektiivsed. Ilu ei asugi esemes, vaid vaataja silmis. Tõsi, Kanti meelest pretendeerivad iluotsustused oma subjektiivsusele vaatamata siiski üldkehtivusele. Need pole nagu blondide või brünettide partnerite eelistamine, milles peetakse silmas kitsalt isiklikke huve ega eeldata üldisust. Esteetiliste otsustuste subjektiivsus avaldub aga nende kontseptuaalsusetuses. Üks ilu definitsioone Kantil on selline: „Kaunis on see, mis ilma mõisteta…3 minutit
