Arhitektuur
-
Ülesmukitud haljasaladelt poollooduslikele kooslustele üleminekul on põhiline konflikti allikas esteetika, sest juurdunud arusaama järgi on looduse koht maal ning linnas lokkama lastud taimestik on märk lohakusest, seega inetu.Karin BachmannVäliruumipealinn Tartu
Linn peaks olema elupaikade hoidja ja looja, kuigi loodusega kooskõlas elamine nõuab veel harjutamist ja sissejuurdunud arusaamadest loobumist.
4 minutit -
Kui lähtuda praegu sõnastatud visioonidest ehk kehtivatest arengukavadest, siis peaks panema Reidi tee projekti pausi peale, peatänava projektiga aga viivitamatult edasi minema, kuna selle positiivne mõju linna liikuvustervikule on pretsedenditu.Priit Simson / Ekspress Meedia / ScanpixJulgus, ausus ja visioon planeerimises
Kas Tallinn kardab muutusi või ebaõnnestumist? Miks kuhjuvad riiulisse üha uued arengukavad, aga nende elluviimist ei ole näha?
8 minutit -
Vasakul presidendi ametihoone kabineti tool (Erich Birk, 1938) ja paremal torutugitool (arhitekt Alar Kotli, 1930ndad).Berta Vosman / ERMEesti tooli sada aastat
Hubert, Kraps, John, Kaerajaan, Äksi ja teised on näituse „Toolilugu“ tegelased, kelle lugudega tasub tutvuda – need peegeldavad oma aega.
4 minutit -
Riigitee käsitlemine ümbritsevast keskkonnast eraldiseisvana on põhjendamatu ja võib lihtsustada liiklemist riigiteedel, kuid raskendab sageli kogukonna elu. Väägvere-Tammistu teel tuleb leida nii kohalikke kui ka riigi huve rahuldav lahendus.Mart HiobLuik, haug ja vähk veavad vankrit
Eesti transpordiplaneerimises on hoolimata pidulikult sõnastatud koostöövajadusest ja teaduspõhisusest palju praaki – terviklik lahendus nõuab poliitilist otsust.
6 minutit -
Filmimuuseumi hoone kavandati osaliselt maa alla, et sobitada uued mahud ajaloolise kompleksiga, jätta maa peale rohkem õhku ja vältida pika küünilaadse hoone kerkimist.Tõnu TunnelJäljeküttidena linnas ja looduses
Boa arhitektid peavad oluliseks keskkonda – sealt tuleb esmainspiratsioon – ja arhitektuurivõistlusi, mis hoiavad vaimu värskena.
7 minutit -
Voldemar Herkel 4. I 1929 – 31. I 2019
Lahkunud on uskumatult elurõõmus tegelane ja tuntud arhitekt, kes ka nõukogude ametnikuna püüdis inimeseks jääda.
Voldemar Herkel õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, kuuludes viie legendaarse kursuse hulka, kust pärines sõjajärgsete kümnendite arhitektide tuumik – stalinistlikku akademismi vastu võitlejad ja modernismi innukad juurutajad. Selle põlvkonna missioon oli teha Nõukogude Eesti arhitektuuri nii, et see poleks päris nõukogude arhitektuur.
Töötades aastatel 1953–1961 instituudis Eesti Tööstusprojekt kerkis tal koos Kalju Valdrega Lembitu…2 minutit
