$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Juuli keskel esitleti Rail Balticu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi loomise juhiseid ehk Baltimaade raudteejaamade stiiliraamatut.

Balti jaama kõrvale Toompargi serva võiks luua hübriidraamatukogu koos audiokinoga, et toetada nägemispuudega inimesi ning pakkuda ruumikogemus kõigile.
Mõneti on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis hakkab toimuma väljaku ümber ja väljakul.

Mare Vindi ja Arne Maasiku töödel kujutatavad ruumid on kummastavalt tuttavad, nagu oleks ise neis viibinud ja neid kogenud, aga kus ja millal – täpselt ei mäleta.
Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada sõprus-kondade, organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast.

Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.

Võru keskväljaku käre masinavärk on täpselt nii jabur ja kohatu, et vaatamiselamus on garanteeritud.

Kas Põlvasse rajati linnamelust rõkkav keskväljak või hoopis sulnis park-monument? See on olemis-, sündmus- ja kvaliteetruum, hubane ja linnamürast eemal.
Nüüdiskeskkonna ratsionaalsus ning domineeriv visuaalsus ei toeta mitmekülgset tajulist kogemust. Tajul on kas liiga vähe või palju stiimuleid.

Moskvas tasub eriti ära käia neil, kes kujutavad ette, et Tallinn saab end ummikutest vabaks asfalteerida ja tänu kõikjal suurenevale läbilaskevõimele elavad linnas rõõmsad maksumaksjad.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.