
Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.

Tänava sulgemise arutelu kõrval on vähem tähelepanu pälvinud küsimus, millist tulevikku ja linnaruumi me tahame.

Tõnis Arjus: „Autovabaduse puiestee oli müüdimurdmise projekt. See näitas, et eestlane on sotsiaalne loom nagu kõik teisedki, ka linnakultuur on meis sees.“

Kristi Grišakov: „2015. aasta statistika järgi on ainult kuuel leibkonnal kümnest auto. Praegu planeerime linna aga nii, et igal leibkonnal peaks olema auto.“
Ahtri tänava, Mere puiestee ja Põhja puiestee ümbermõtestamine annaks pealinnale juurde inimmõõtmelist kvaliteetset ruumi.

Arhitektuurikoomiksi näitusel hargnevad hallutsinatoorse jumega lood, mis pakendavad ulmedraama vormi filosoofilisi mõtisklusi urbanistikast ja inimloomusest.
Tallinnas pole ilm halvem kui Helsingis, Oulus või Oslos. Kliimal ja geograafilisel asukohal pole jalgrattaga liiklemisel kaugeltki kõige kandvam roll.

Kliimamuutuste, energiakriisi ja linnade laienemise korral on keskkonnaprobleemide lahendamise üks võimalusi vertikaalhaljastus.
Inimese ja looma vaatepunktide kõrvutamisega leiame mitmekesise ühise ruumi, kus väärtustatakse kõigi elupaiku.

Ringmajandusest räägitakse palju ning seesugune mõtteviis võiks jõuda ka ehitusse. Lammutusjäätmete taaskasutamine mõjub ruumile igas mõttes hästi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.