
Loomade kui indiviididega arvestamine on antropotsentrismist lahtiütlemiseks vajalik, selleks tuleb ka avalik ruum hobuste, koerte, tolmeldajate ja lindude seisukohast läbi mõelda.

2021. aasta noore arhitekti preemiaga pärjatud Johan Tali: „Mul on kogu aeg vaja uut sisendit, et aru saada, mis asi see arhitektuur ikkagi on.“

Ka unustatud paikadel on väärtus: nad tuletavad meelde oskamatust hoolida kõigist ja kõigest, ükskõiksuse vohamist, empaatia puudumist elukeskkonna ja olendite suhtes.

Rahvusraamatukogu arenguvisioonid tuleb suruda eelmise sajandi hoonesse, kuid see võiks muutuda koos valdkonna ja riigi arenemisega.

Türi linna säästlikuks kokkutõmbamiseks ja elavdamiseks on vaja inimesi, pealehakkamist, eestvedamist, omavalitsuse ja kohalike elanike visiooni ning ambitsiooni, aga eelkõige siiski tahet.
Jarmo Kauge: „Mure elukeskkonna tervise pärast on kõigest tagajärg. Praegune tulekahju vajab muidugi kustutamist, aga edasi tuleb tõsiselt tegeleda tuleohutusega.“
Kuidas me tulevikus elama hakkame? Või õigemini – kas üldse?

Arhitektuurimuuseumi näitusel „Majad, mida me vajame“ saab selgeks, et ruumiloomeks on vaja julgeid visionääre ja nende lennukaid ideid.

Sigrid Solnik: „Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.