Arhitektuur
-
Renee AltrovPealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht
Tartu linnavolikogu andis hiljuti linnavalitsusele loa sõlmida kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse ehk Süku rahastamislepingu sõlmimiseks. Volikogu algatas ka Vanemuise tänav 1 krundi ja selle ümbruse detailplaneeringu, mille eesmärk on ajakohastada Tartu Keskpark ja selle ümbrus, rajada parki kultuurikeskus, rekonstrueerida Vabaduse puiestee,…2 minutit -
Bianka Plüschke-Altof: „Hea linnaruumi saladus peitub detailides. Näiteks pinkides. Paljud linlased toovad välja, et istumiskohad võiksid olla ka mujal, mitte ainult mänguväljakute ääres.“Kaupo KaldaRohealad kui ühiskonna lakmuspaber
Bianka Plüschke-Altof: „Meil kehtivad nähtamatud standardid, millest rohealade kujundamisel lähtutakse. Lõpuks määravad väga palju uskumused, mida on pargis viisakas teha.“
6 minutit -
Uus-Veerenni pargis on kasutatud sealsamas lammutatud asfaltplatsi jääke ja betoonitükke. Kus võimalik, jäeti vana kate jalakäijate alale alles ning kombineeriti uued tegevusvõimalused vanade materjalidega arvestades. Projekti koostasid Kino maastikuarhitektid.Mirko TraksJärgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad
Maastikuarhitektuuri ja maastikuehituse jalajälg on üllatuslikult palju suurem, kui seni arvatud. Kuidas seda vähendada?
6 minutit -
Rakveres on juba aastaid kokku korjatud kõik tänavakivid, mis kuskilt üles võetakse, need vahepeal ladustatud ning võimalusel mingis teises kohas taaskasutatud.Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / ScanpixRuumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga
Ka Eestis on arhitekte ja maastikuarhitekte, kes peavad keskkonnajälje vähendamist tähtsaks.
4 minutit -
Linnavalitsuse hoone planeeritud asukoht Lossiplatsil 1870. aastatel. Pildi vasakul servas oleval alal asub praegu politseihoone.Ruhnu MuuseumEsindushoone kuurordi riismete vahel
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusel on edasiminekuks valitud süsinikurohke tee.
6 minutit -
Marvin Bratke: „Millega tänapäeva arhitekt tegeleb – ta muudab keele mateeriaks. Tulevikus muudab ta keele või suhtluse süsteemiks.“ErakoguTuleviku arhitekt on süsteemidisainer
Marvin Bratke: „Kui me ei oska valmis hoonet uuesti osadeks lahti võtta, ei saa me seda ka taaskasutada.“
7 minutit -
Keeletöögrupp jõudis kokkuleppele, et projektdokumentatsioon on edaspidi ehitise projekt (kas siis hoone või rajatise projekt) ja kogu ehitusprotsessi üldnimetuseks jääb ehituse arendusprojekt.Margit MutsoVaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt
Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.
6 minutit -
Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega. Taskupark panustab lahendusena kõigisse nendesse eesmärkidesse.“Siim Lõvi / ERR / Scanpix15 minuti linn algab taskupargist
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega.“
8 minutit -
Enno Holm 6. II 1941 – 3. XI 2022
Meie seast paljude kodune elu on kulgenud 81aastselt surnud Enno Holmi disainitud Standardi mööbli seltsis.
Harku kandist Kodasema külast pärit Holm õppis 1959–1961 Tallinna polütehnikumis, jätkates siis aastatel 1962–1968 edukalt Tartu kunstikoolis joonistamise ja joonestamise õpetamise erialal. 1970–1976 tudeeris ta kunstiinstituudis õhtuses õppes, saades kunstnik-ruumikujundajaks ehk siis sisearhitektiks. Korrektse ja lahtiste kätega tegijana töötas Enno esmalt Tartu ülikoolis restauraatori, ERKIs õppealameistri ning kaubanduse ja reklaamibüroo KIPR reklaamitsehhi…1 minut
