
Vestlusringis arutatakse, milline on Eesti hoonete renoveerimise plaan, millise arhitektuuriinnovatsiooni see endaga võiks kaasa tuua ning miks on see riiklikult oluline.

Maria Derlõš: „Unistan sellest, et kui kurdan perearstile ärevust, siis kirjutatakse mulle tablettide asemel välja hoopis kümme korda kogukonnaaia külastamist.“


Ehk viib tellingutel turnimine fotograafi elu ehitusmaterjalile lähemale? Asi pole seega tärkavas tarindis, vaid vaheruumis, kehaliselt tajutud skeletis.

Senise uhkustunde asemel on uued asjad hakanud seostuma pigem häbiga, aga taas- ja jätkuv kasutus on saanud vaesuse asemel kestlikkuse märgiks.

Häirekella lüüakse Eestist pärit autorite rahvusvahelise pärandi hulka kuuluva kahe hoone pärast, pöördudes riiklike ja kohapealsete otsustajate poole, et märgilised hooned säiliksid.

Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ulmelise potentsiaaliga võib siduda kultuuri palju laiemalt kui üksnes nüüdisaegne kunst.

Tszwai So: „Kollektiivsed emotsioonid on eksistentsi osa ja neil peaks olema koht meie elukeskkonna kujundamises, ka arhitektuuris.“

„Prognoos ja fantaasia“ koosneb suurest hulgast sügavustest, millesse sisenemine võtab aega sama palju kui mitme kvartali läbinuuskimine.
Suudame kavandada täpselt nii hästi kaitstud ja head elukeskkonda, kui kaugele ulatub meie kujutlus- ja vastutusvõime ning mälu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.