
Vahemerd või mägimajakesi meil pakkuda pole. Tartu inimesed on need, kes õdususe ja teretulnususe õhkkonna looma peavad.

Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.

Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.

Rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kuu tähistamine Tartus tõi kokku elurikkuse eest seisjad, installatsioonid panid linnaruumi üle mõtlema ning selle loomises osalema.

Kümnendat korda välja antud arhitektide liidu noore arhitekti preemiaga pärjati seekord arhitektuuribüroo b210 asutajaid Aet Aderit, Mari Hunti, Kadri Klementit ja Karin Tõugut.

Keskkonnaküsimustega tegelevate ekspertide argipäev näitab, et tasuta töö ahel ei katke, kuni suured (riigi)asutused seda ebaõiglast süsteemi toetavad.

Pascal Bronner: „Lapsepõlves on meil palju erilisi maailmu, mis suureks saades kaovad. Ehk on paljud nüüdisprobleemid seotud sellega, et me ei luba endale mängida.“

Tuntakse küll mõnd Wladovsky maja ning tema eesti arhitektide maitsemeelega põrkunud kosmopoliitset dekoratiivset laadi, ent nüüd saab temast rohkem teada.

Egle Nõmmoja: „Vastu linna piiri ei arenda me igavat magalat, vaid tihedat, Tartu ühissõidukiliikluse ja rattateedega ühendatud elavat linna koos vajalike teenustega.“

Pärtel-Peeter Pere: „Kui linnades vähendataks parkimisnormi ega nõutaks maa-alused parklaid, väheneks ehitusmaksumus ja CO2 jalajälg ning linna saaks rajada taskukohaseid eluasemeid.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.