Arhitektuur
-
Sammy Baloji ja Gloria Cabrali skulpturaalne sein tegeleb Kongo ja selle kunagise emamaa Belgia koloniaalsuhtega, kus kaevandusjäätmeist tehtud tellised segatuna Veneetsia klaasitükkidega on kujundatud Kongo traditsioonilisi tekstiile meenutavaks ornamentikaks.Andrea Avezzù / La Biennale di VeneziaElevant toas ehk Arhitektideta Veneetsia biennaal
Kui seni on Veneetsiasse tuldud arhitektilt-arhitektile sõnumeid lugema, maalides kujutelma ebavõrdsust vähendavast arhitektist, siis seekord näidatakse, et tulevik on mujal, Aafrikas.
7 minutit -
Euroopas kasutatakse märgamise alternatiivina parkides ja haljakutel ka prantsuse juurtega meeste pissuaare. Prantslased kutsuvad neid 1830. aastal esmakordselt Pariisi paigutatud urineerimispaiku ka vespasienne’ideks.Charles Marville / Wikimedia CommonsAlavääristavad avalikud käimlad
Seis on selline, et avalikus ruumis diskrimineeritakse kõiki. Linnades on vaja nüüd ja praegu mugavaid ning ilusaid käimlaid, mida hädalisena taga ei pea otsima.
5 minutit -
Egge Kulbok-Lattik: „Kultuurile juurdepääs on inimõigus. Kui neid kultuurimaju poleks, siis tuleks neid hakata rajama.“ErakoguEestlus kui kultuurtaim rahvamajade peenral
Raamatus „Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu“ avaneb seltsi- ja rahvamajade sünni ja kujunemise kaudu maarahva moderniseerumise lugu.
8 minutit -
Makett „Teatri väljaku avamine inimestele“. Ruumilahendused töötasid välja ja maketi ehitasid 14–16aastased Tallinna rühma lapsed juhendajate Ra Martin Puhkani ja Margus Tammiku käe all.Liisi AnveltMängides parema ruumi poole
Arhitektuurikooli näitusel saab teada, kuidas uurida arhitektuuri ning millist linnaruumi soovivad noored enda ümber näha.
4 minutit -
Arhitektuurimuuseumis avatakse näitus „Linnamaardla“
Kolmapäeval, 24. mail kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“.
Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamiseks, tootmiseks, hoonete ehitamiseks, ülalpidamiseks ja lammutamiseks vajab kriitilist ülevaatamist. Näituse eesmärk on uurida nupukaid võimalusi…2 minutit -
Laura Linsi ja Roland Reemaa Kumu hoovis oma teosega „Tunnistajad“. Installatsioon on ehitatud jääkmaterjali tahukatest, mis on valatud betoonivalu liini ülejääkidest.ErakoguLinnamaardla
Ükski maavara pole ammendamatu. Üks võimalus ehitamise keskkonnamõju vähendada on näha juba valmis ehitistes ehitusmaterjali.
7 minutit -
Klaske Havik: „Ilukirjandusel on eriline võime kutsuda esile arhitektuurse ruumi ja selle kasutaja vahelisi tajuseoseid.“ErakoguKujutlusvõime, kirjandus ja arhitektuur
Klaske Havik: „Väljakutsete edukaks lahendamiseks peame teadma, kuidas kujutlusvõime tekib ja kuidas seda arendada.“
6 minutit -
Vaja on luua turvaline elu- ja suhtlusruum, linn, kus tuntakse end koduselt ja tahetakse vastastikku võõrandumise asemel valusad teemad selgeks rääkida. Pildil Karlova päevad.Margus Ansu / Tartu Postimees / ScanpixTartu 2035 – rahvusteküllasem annetelinn
Vahemerd või mägimajakesi meil pakkuda pole. Tartu inimesed on need, kes õdususe ja teretulnususe õhkkonna looma peavad.
4 minutit -
Midjourneyga loodud hoone plaan. Kui joonisesse süveneda, tuleb välja vigu ja ebaloogilisust, seega peab tehisarule antud lähteülesanne olema hästi spetsiifiline.Pildil Mari Hundi katsetus eramaja plaanilahendusega.Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi?
Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.
4 minutit -
Hannes Praks: „Uuendused jäävad praegu vaimse barjääri taha. Selle asemel et mõelda, kus materjali taaskasutada saab, öeldakse tihti, et see pole betoon. Aga ei peagi ju olema!“Elmo Riig / Sakala / ScanpixVana rehv kui uus maavara
Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.
7 minutit
