Arhitektuur
-
Anni Oviir leiab, et säästliku ehitamise arendamisel peab eeskuju näitama riik ning hoone süsinikujalajälje arvutamist tuleks juba praegu nõuda riigihangetes.Raul Mee / Äripäev / ScanpixKuidas arvutada hoone CO2 jalajälge?
Anni Oviir: „Ehitussektori süsinikujalajälje arvutus on tulnud, et jääda. Eestil on valida, kas oodata reegleid ja trahve või hüpata rongile ja valmistuda muudatusteks.“
5 minutit -
1999. aasta vaade Kalaranna fordi põhihoonetele, hilisemale keskvanglale. Vangla on veel oma täies Nõukogude ajast pärit hiilguses, ehkki eelmisel aastal võeti vastu otsus vangla lõplikult sulgeda ja rajada uued ajakohased vanglad. Kompleksi keskel on näha kahte esitiiba ühendav hele sidehoone, mille valmimine 1934. aasta lõpus eraldas kolmnurkse ülemise õue muust vanglast, nii tekkis idülliline ja lopsakas suletud aed, mida „Katkurongis“ rohkelt kirjeldatakse.Peeter Säre / Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 5427Kalaranna fort „Katkurongis“
Paraku on nii, et kunagise kindlusehitise ajaloost väga häid uurimusi pole, mistõttu võib käibesse jõuda teavet, mille õiendamisega tuleb hulk vaeva näha.
5 minutit -
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ja KBFI ühine arhitektuurilahendus võiks kasutada mõnda tsitaati Louis Kahnilt, Eestist pärit maailmaarhitektilt. Kahni üks tippteoseid on Phillips Exeteri akadeemia raamatukogu USAs. Andres Alveri eskiisprojektis on arhitektuurne tsitaat Kahni teosest olemas. Kuigi jah, eks ringi võib tsiteerimatagi kasutada igaüks.Alver Arhitektid ja Carol M. Highsmith / Wikimedia CommonsTallinna kesklinn, raamat ja ülikool
Läinud aasta 29. novembril kinnitas Tallinna linnavalitsus Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringu.
7 minutit -
Näituse „Tegele olemasolevaga“ kuraatori Yuma Shinohara arvates on eemaletõukavad kõik hooletusse jäetud majad, vanus ei puutu asjasse.Evert Palmets /Eesti ArhitektuurimuuseumTegele sellega, mis juba olemas
Yuma Shinohara: „Ennast peaks tundma kogukonna liikmena, mitte pelgalt kliendi, ehitaja või arhitektina.“
8 minutit -
Levinud on arusaam, et Eestis on ruumi küll ja mahume siia ära. Tegelikult tuleb välja, et hästi ei mahu. Kaardile on kantud piirangud, millega peab arvestama suurema tehase või tuulepargi planeerimisel. Valgega on tähistatud piirangutevabad alad, kus uue ehitise kavandamine on lihtsam. Üleriigiline planeering võiks otsida võimalusi piirangute koondamiseks või ruumi kooskasutuseks.Hendrikson & KoMida teha siis, kui ruum saab otsa?
Uue üleriigilise planeeringu koostamisega on selgunud, et maa hakkab Eestis otsa saama. Olukorra lahendamise üle arutavad planeeringu eestvedajad.
8 minutit -
Ascension Paysagère’i arendus Prantsusmaal Rennes’is. Siin on 138 kodu: 37 sotsiaalkorterit üürimiseks ja 42 ostmiseks, lisaks 59 turuhinnaga korterit müügiks. Arhitektuurilahenduse autorid MVRDV ja ALL.Ossip van DuivenbodeLinnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast
Eesti linnad saavad nõuda linnaüürikorterite ehitamist linnamaale nagu tehti Pätsu ajal ja tehakse praegu mujal Euroopas. Küsimus on, kuidas koos ettevõtjatega paremat linna luua.
9 minutit -
Eelmise aasta arhitektuurivõistluste seast kerkib selgelt esile Tartu südalinna kultuurikeskuse rahvusvaheline võistlus, kuhu laekus 102 tööd. Pildil võidutöö „Paabel“, autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur (3+1 arhitektid), Karin Bachmann, Kaisa Masso, Liis Pihl, Liina-Kai Raivet, Kristjan Talistu, Mirko Traks ja Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).Arhitektuurivõistluste aasta 2023
Pelle-Sten Viiburg: „Arhitektuur on suur kompromisside kunst. Võistluse tulemustes sõltub hea ruum žürii professionaalsusest ja tugevatest argumentidest.“
6 minutit -
Liisa Korjas on toetunud ideekavandis „Kirjandusallee“ ümbruskonna võimalustele: Kaarli puiestee lähedal on raamatukogu ja mitu muuseumi. Gümnasist on andnud ka väliruumile funktsiooni, mis toob inimesed kokku.Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
Tulevikku tasub vaadata helgetes toonides: meil on palju ruumist mõtlevaid noori, kellel on linnakeskkonna parandamiseks hulgaliselt häid ettepanekuid.
5 minutit -
Mariann Raisma: „Muuseumid olid kõigil kolmel uuritud murranguperioodil ühed esimesed, kus kehtestati uus kultuurimälu kaanon. See on ka üks põhjus, miks neid on oluline uurida.“Piia RuberMuuseum kui ajaloo kirjutaja
Eelmise aasta lõpus kaitses kunstiakadeemias doktoritöö Mariann Raisma, kes on uurinud, kuidas muuseum on end kehtestanud kultuurimälu vahendajana.
8 minutit
