-
Turu 2011. aasta sündmuste peamiseks baasiks kujuneb Logomo-nimeline Kultuuritehas. Nii nagu Kultuurikatel Tallinnas, ärkab ka Logomo kultuuripealinna ürituste tõttu uuele elule. Pika ajalooga raudteedepoo, mis oli Soome raudteede kasutuses 1879. kuni 2002. aastani, rekonstrueeritakse koostöös avaliku sektoriga praeguse omaniku initsiatiivil. Logomos hakkavad paiknema näituse-, kontserdija etenduste saal, konverentsiruumid, kauplused, restoran, kohvik ning neid toetavate funktsioonidega ruumid. Kompleks on osaliselt kasutusel juba praegu, kuid ümberehitustöödega luuakse järgmiseks aastaks…
-
Arhitektuuri ja urbanismi seisukohalt on Tallinna avaliku ruumi probleemidest – linnaruumi privatiseerumisest, otsustus- ja planeerimisprotsessi bürokraatlikkusest, arhitektide jõuetusetundest – kirjutatud korduvalt. Teiselt poolt kütavad avaliku ruumi kunsti küsimused kirgi tragikoomiliste farsside najal. Selles vallas koosneb etteantud mängumaa ühelt poolt mälu ja mälestamise painest, teiselt omaenda reeglistiku järgi toimiva kommertsiaalsuse absurdist: nõukogudeaegse monumentaalplastika kihistus, millest armu on antud peamiselt arvukatele isikumonumentidele; kurnava vabadussamba saaga ja originaali alusel…
-
ARHITEKT: Tere, mina olen arhitekt. See planeeringu eskiis, mille avalik arutelu siin toimub, on valminud arhitektuurivõistluse tulemusena. Sellele alale telliti kuus tööd ja see on võidutöö. Siin, näete, on avalik ruum, pikk promenaad, mis on elanikele ööpäevaringselt kättesaadav (veab pastaka otsaga piki planšetti). Siin on ka palju sotsiaalmaad, üle kolmandiku planeeritavast alast on avalikuks kasutamiseks. Näete, siin see planšett kirjeldab väga ilmekalt olukorda, mis valitseb praegu…
-
Linnaplaneerimisest üldisemalt Linnaplaneerimise ideed muutuvad aja jooksul. Veel sajand tagasi nähti linnaplaneerijana üht isikut, kes visandas kavasid (Eesti kontekstis näiteks Eliel Saarineni Tallinna planeering). Seejärel asendus see kalkuleeritud ja täpse linnade kujundamisega, mida Eesti koges peamiselt nõukogude režiimi ajal. Läänes tekkisid 1970ndatel ja 1980ndatel juba uued voolud, mis rõhutasid äriühingute rolli, linna ja erasektori koostööd planeerimisel. Üks viimase aja mõjukamaid planeerimisteoreetilisi ideid on olnud koostööl ja…
-
Rohuneeme kalmistu on mereäärne, vaikne ja eraldatud surnuaed, mida on nüüd asutud laiendama. Aastal 1997 kehtestati toonase valla peaarhitekti, tänaseks meie seast lahkunud Tiit Kaljundi koostatud Rohuneeme kalmistu maa-ala detailplaneering, mis nägi ette lisaks matmishaudade ala laiendamisele ka urnimatuste koha rajamise kalmistu keskele. Tuhastatud põrmu säilitamisala kujundamisel on päevakorral seesama küsimus – kuidas tuhaga urni viimsel puhkepaigal hoida? Selle kujundamisest võib saada uute traditsioonide ja tavade…
-
Kõiki neid ühendab teatud ajaline kaduvik: kui pole ilmunud raamatuna, siis need ununevad. Ja raamatunagi muutuvad need teatud aja jooksul rohkem arhiivimaterjaliks, mis pole süstemaatiliselt üldistatud ning mida hilisemad arhitektuuriloolased-etnograafid peavad kuidagi töötlema.
Bioloogist välja kasvanud multi-militaarfotograaf Tõnu Noorits on oma erinevates žanrites kutselise pildistajana jõudnud ka täiesti abstraktse elik dekoratiivse värvipildistuseni, aga pole temalgi kindlat käekirja, välja arvatud see, et kasutab vähe arvutitöötlust ning et tal…
-
Kuid siiski tundub mulle, et arhitektuurimuuseumi tegevus on siiani olnud liialt ühekülgne ning institutsioon mõjub hermeetiliselt ja konservatiivselt. Eelkõige pean silmas näituseprogrammi ning teadustegevuse ühekülgsust: domineerib kirjeldav ja vähepoleemiline ajalookäsitlus ning puudub ambitsioon kõnetada laiemat avalikkust. Tahaksin rohkem näha muuseumi tegevuses teadurite aktiivsemat, originaalset panust ning laiemapõhjalisi koostööprojekte. Süvitsi minevaid uurimusi ja nendepõhiseid näitusi on viimastel aastatel olnud vaid üksikuid.
Kultuuriministeeriumi konkurss on ilmselgelt suunatud kohalikele spetsialistidele.…
-
Déjà-vu.
Arhitektuuri kui loomevaldkonna tekke väga jäme, primitiivne skeem oleks selline. Kõigepealt tekkisid laul ja tants, seda tegevust ja sellega seotud mõisteid hakati täpsustama. Seeläbi arenenud väljendusoskus lõi kujundid, sümbolid, uuenenud maailmapildi, ilmusid kunst, kirjandus. Ilmnes vajadus ehitusobjekte kaunistada. Loodi kultusehitised ning tekkis kultuuriruum. Ehitised olid järjest keerulisemad ning sugenes vajadus kogenud meistrite järele. Tekkis ehitusmeistri amet. Elamine muutus komplitseeritumaks, koos sellega ka ehitamine, ehitusoskus jaotus…
-
Norra võrguettevõte Statnett valmistub asendama kõrgepingemasti looduskaunis saamide elu- ja kokkusaamispaigas Põhja-Norras Balsfjordis. Põhjamaade heaoluühiskonnas on arutatud selle üle, et õigem oleks peita kõrgepingeliinid maa alla, nii ei rikuks need kaunist loodusmaastikku ja peaksid olema ka ohutumad. Kuid lahendus pole nii lihtne, kui esmapilgul näib: see tähendaks, et maastikke hakkaksid läbima kiirteelaiused trassid, mille all kulgevad üliohtlikud kaablid, mida on raske hallata. Norra maastik on kivine…
-
Arhitekt Anton Lembit Soans (1885–1966) sündis Peterburi kubermangus Oranienbaumis aedniku perekonnas. Haridustee oli Soansil heas mõttes tüüpiline: 1905. aastal lõpetas Tallinna Peetri reaalkooli ja 1913. aastal Riia Polütehnilise Instituudi, kus omandas inseneri-arhitekti diplomi. Sama õppeasutuste kombinatsioon on andnud mitmed Eesti XX sajandi alguse arhitektuurile olulised nimed, teiste hulgas Herbert Johanson, Eugen Habermann, Erich Jacoby ja Ernst Kühnert. Alustanud professionaalset karjääri Peterburis akadeemik Ernst F. Wierichi juures,…
