-
Esimest korda kuulsin ma mõttest kolida arhitektuurikateeder tehnikaülikooli (tookord Tallinna Polütehniline Instituut) 1980ndatel kunstiinstituudis õppides. Ilmselt oleks selle idee elluviimine tähendanud mitmetele toonastele arhitektuuritudengitele arhitektuuriõpingute lõppu. Kes juba Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ER KI) oli sattunud, sealt enam mujale minna ei tahtnud. ER KI ja muusikaakadeemia olid suletud ruumi kaks helget saarekest, kus hinnati vaba loovust, personaalsust ja olemuslikke väärtusi. Tõsi, ka siin ei puudunud punased ained…
-
Paralleelselt tehnikakooliga arendati Eestis ka esimest kunstikooli. 1914. aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunsttööstuskooli, mis seadis sihiks anda kunstkäsitöö üldharidust ja erialast ettevalmistust. Sellest kujunes enne II maailmasõda kõrgem kunstikool, kus sai õppida lisaks kunstidele sisearhitektuuri ja ka aiakujundust, mis oli tollane maastikuarhitektuuri ilming. Need püsisid senikaua, kui Nõukogude Liit Eesti annekteeris. Nõukogude Liidu kultuuripoliitika kohaselt „kuulus kunst rahvale” ja seda oli vaja poliitiliselt kontrollida. Kunsti…
-
Muuseumil on olnud sadu koostööpartnereid nii Eestis kui laias maailmas, aga et EAL ise end muuseumist pidevalt distantseeris, siis tundub neile, et muuseum toimetas üksi nurgas – see väide tõestab väga ilmekalt, et liidu juhtkonnas nähakse ainult oma naba ja üldse ei tajuta seda, mis tegelikult ümberringi toimub. Ülalöeldu kontekstis on uue direktori tõotus alustada koostööd arhitektidega sissemurdmine täiesti lahtisest uksest, sest koostööd arhitektidega on muuseumis…
-
Eeltoodu kehtib kindlasti ka hipodroomi ala planeeringu kohta. Alustuseks möönan, et tõenäoliselt ei juhtuks Tallinna linnaga midagi, kui hipodroom jätkaks tegevust oma senises asukohas. Ei juhtuks midagi eeldusel, kui hipodroom jätkab senise aktiivsusega. Kui anda ala aktiivsesse kasutusse, kaasnevad sellega ulatuslikud parkimis- ja müraprobleemid. Parkimisküsimus oleks eeldatavasti lahendatav, see nõuab vaid omanikult investeeringuid parkimismaja ehitusse. Elanike kurtmise hipodroomi tegevusega kaasneva liigse müra üle (kohaliku elanikuna tean,…
-
Õnneks (ja veidi ka kahjuks) on möödas need ajad, mil üldplaneeringuid või hoonestuskavasid koostati selliselt, et tõmmati läbi väljakujunenud kvartalite joonlauaga laiad tänavad ja kujundati täiesti uus keskkond kandiliste parkide, ümmarguste tiikide ja kolossaalsete kultuurimajadega. Tänapäevane linna üldplaneering on pigem olukorda kaardistav kui muutev. Tallinna üldplaneering kaardistas status quo aastal 2001 – maa funktsionaalse jaotuse, kuhu linn oli jõudnud oma küllaltki hektilise arenguga. Maade sihtotstarvete tasakaal …
-
Sellega haakub sinu roll arhitektuuriteadlasena – on ju arhitektuur kunstidest üks piiritletumaid, samas laia sotsiaalse kõlapinnaga teema, lisaks huvitab ka avalikkust vägagi linnaruum, muinsuskaitse, arhitektide võim ja vägi.
Loomulikult kõnetab arhitektuur laiemat publikut, mis omakorda on nii pluss kui miinus. Eks see tekita ka n-ö libateadust, populaarse väljundi ruum on suur. Ühtepidi võime olla õnnelikud, et kodukujundusajakirjadesse kirjutavad kunstiteadlased, samas peame endale aru andma, et see…
-
Baltisaksa taust ja traditsionalistlik arhitektuur
Ajaloolane Kaido Laurits kirjeldab oma uurimuses „Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad” (Rahvusarhiiv, Tallinn 2008) siinse baltisaksa kogukonna saatust ning demograafilisi muutusi XIX sajandi II poolest kuni 1939. aasta Umsiedlungini, mille käigus asustati Adolf Hitleri initsiatiivil PõhjaPoola aladele ümber valdav osa Baltimaade saksakeelsest elanikkonnast, teiste hulgas ka arhitekt Erich Jacoby. Gdynia linn, kus Jacoby 1941. aastal suri, oli Läänemere…
-
Margit Mutso: Eesti Arhitektide Liit on kõige vanem arhitektuuriorganisatsioon Eestis. Kuidas teile tundub, kas arhitektidel on oma loomeliitu jätkuvalt vaja või hakkab ta ennast ammendama?
Ülar Mark: Kutseühingud, mis olid ühtlasi vastastikuse abi ühingud, said alguse juba keskajal. Tsunfti reeglid olid kirja pandud põhikirjas ehk skraas, mis nägi ette ka uute käsitööliste ettevalmistamise korra. Aja jooksul on kutseühingute funktsioonid muutunud, olulisemad ülesanded on aga jäänud: tegutsemislubade andmine,…
-
Kui Allik läks, siis tuli ministeeriumis nagu mingi murdumine – nii tundub. Maad hakkas võtma bürokraatia ning paljud (muidugi ei saa ma kõigi eest rääkida) kultuuriasutused avastasid ühel hetkel, et nad ei ole ministeeriumiga enam ühel pool, vaid vastamisi. Ka arhitektuurimuuseumis hakkas järjest enam tunduma, et asjad toimuvad mitte tänu, vaid vaatamata kultuuriministeeriumile. Paistab, et tänaseks on ministeeriumi ja kultuuriasutuste vaheline barjäär juba üsna kõrgeks kasvatatud.…
-
Eesmärk ei saa aga olla lihtsalt leheruumi täitmine, kirjutamine kirjutamise pärast või lihtsalt sündmuste fikseerimine. Arhitektuuriringkonnad on pidevalt olnud rahulolematud, et ajakirjandus linnakeskkonnale ja ehituskunstile piisavalt tähelepanu ei pööra, et inimeste arusaamad arhitektuurist ja linnaplaneerimisest on algelised ja iganenud ning neil puudub üldjuhul selleteemaline haritus. Kui lapsed juba esimestest klassidest õpivad tundma loodusseadusi ja looduskeskkonda, siis ehitatud keskkond, kus nad iga päev elavad, ja selle tekkimise…
