-
Betooni kasutatakse igapäevases kõnepruugis sageli millegi negatiivse iseloomustamiseks, olgu põlastavalt öeldud „betoonkast”, (kultuuri)ehitiste puhul väljend „betooni valatud raha” või sobimatu suurusega hoone puhul „betoonkolakas” või „betoonkoloss”, andmata aru, et kriitikaalused hooned ei pruugi tegelikult olla üldse mitte betoonist. Sõna „betoon” tähendab siinkohal kõike koledat, rasket ja ebameeldivat. On aga olemas ka teist tüüpi inimesi, selliseid, kes armastavad seda enamiku meelest külma ja kõledat materjali iseäranis soojalt.…
-
Elujõulised ideed annavad linnale võimaluse mõõta ja arutada strateegiliste stsenaariumide ja lahenduste üle, ning teha otsuseid. „Tallinna idees” on seatud sihiks läheneda linna ruumilisele planeerimisele terviklikult. Raamatus tuuakse esile tänase ja homse linna seisukohalt olulised ruumilised õppetunnid. Ei tohi enam olla valglinnastumist – linn peab tihenema. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka linlikku pärandit, silmas pidada tuleviku ühiskonna vajadusi – olemuselt on linn elav keskkond. „Tallinna…
-
Raamatus on esitatud rida üldisemaid ideid. Alustame Tallinna tihendamise mõttest.
O. A.: Töö käigus vaadati, kuhu on Tallinna kesklinnas võimalik lisada hoonestust, leiti, et sellist ala on palju. Kesklinna piirkonda lisati 100 000 inimest. Seda tehti märkamatult: tihendati olemasolevat struktuuri järgides, keegi ei lisanud ühtlasele hoonestusele pilvelõhkujaid.
Tallinna on võimalik tihendada ja linna vajadused on planeeringutega tegelikult juba ka mitmekordselt kaetud. Siiski võetakse arendamiseks ikkagi ette suured…
-
Puud ei ole puud ja majad ei ole majad, ütles Evald Aaviku usumees Pühale Tõnule. Kunstiga on sama lugu. Valimiskampaania imitatsioon on teater, koduvideo on film, klaasist rist on skulptuur ja blogi on kirjandus. Reklaam on kunst, kokandus on kunst, kriitika on kunst, müümine on kunst. Ja kui kõik on kunst, siis pole miski kunst, sest keegi ei tea, mis üldse on kunst. Miski ei erista…
-
Uut (sh arhitektuuri, eriti progressiivsemat osa sellest) on nähtud olemasoleva suhtes solvavana, millegina, mis on juurtetu ja arusaamatu. Talvistu nõustub siiski vajadusega korraldada arhitektuurivõistlusi. Järgnevalt esitan sisulise õienduse artiklile, faktivigade parandamise jätan märkustena lõppu.
Pucheri-Brambergeri juhtum
Arhitektuurivõistluse resultaadina on Tartusse Siili tänavale valmis ehitatud esimene austria arhitektide Thomas Pucheri ja Alfred Brambergeri büroo projekteeritud maja. Viidates sellele ja ka viimase aja teistele (enamikus siiski vist pealinna) näidetele,…
-
Kultuuripärandit ei saa defineerida mingist ajalisest piirist lähtuvalt, see ulatub välja tänasesse päeva. Asjad ja nähtused ei pea ootama, et saada kultuuripärandiks, ja sellena ei pea katkema nende side tänapäevaga. Kõigest, mida me loome, saab kultuuripärand loomise hetkel. Kõigest siiski ei saa kultuuripärandit, kuid valikut mõjutab rohkem asja olemus, mitte aeg. Ent just aeg ja sellega muutuvad sotsiaalsed väärtushinnangud on need, mis mõjutavad kultuuripärandi sisu. Väärtuslik…
-
Tiina-Mall Kreemi doktoritöö puudutab luterlike kirikute arhitektuuri ja sisustust Eestis keiser Aleksander II ajal (1855–1881). XIX sajandil, sealhulgas doktoritöös vaadeldaval kitsamal perioodil, ehitatud või radikaalselt rekonstrueeritud kirikuid on meil palju ja põnevaid, kuid uuritud on seda teemat vähe. Isegi XIX sajandi agulimajad on viimasel ajal rohkem tähelepanu pälvinud, rääkimata siis talurahvaarhitektuurist või mõisahoonetest. Osalt on sakraalarhitektuur ja kirikusisustus uurijate tähelepanu alt kõrvale jäänud seetõttu, et nõukogude…
-
Meenub paarkümmend aastat vana soome arhitektide hala: teil seal Viro’s on veel nii palju põnevaid väljakutseid uute hoonete näol, meie Suomi’s peame aga leppima jäänustega – eramute ja nende abihoonetega, mis veel on ehitamata. Kui mul on tulnud reisiseltsilistega viimase viie aasta jooksul sõita läbi Poola, olen juhtinud nende tähelepanu sellele, et minu teada ei ole poola arhitektuur maailmakaardil, aga eesti oma on. Vaadake suvalist arhitektuuriväljaannet…
-
Signe Kivi, kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Mulle meeldis see korraldajate väljakutse kohe – veeta üks tund oma tavaliselt hullumeelse tempoga päevast soojas päikesevalgust ja linnulaulu täis klaaskuubikus Vabaduse väljakul. Arvasin (nagu kindlasti paljud kutsutud), et lihtsalt laman seal, silmad kinni, ja mõtlen . . . . Aga eelmise päeva õhtul haaras mind „kohusetunne“ ja tundus, et ma võiksin teha siiski midagi erialalist, midagi tavalist, aga sellist, mida pole mingil…
-
Idee autorite sõnul on eesmärk koondada ühte ruumi maksimaalne kogus inimesi, tänu kellele on Eesti kultuur jätkuvalt elujõuline, ning tuua ideede, sündmuste ja kultuuri enda tarbimise asemel fookusesse inimesed selle taga. Õilis idee, tänukummardus tegutsejatele, kellest valdav osa teeb seda sisemisest soovist ja (lõputu kordamise tõttu juba õõnsalt kõlavast) missioonitundest. Veelgi enam tänuväärne ajahetkel, mil vähemalt kunstiväljal on hakatud aktiivselt teadvustama, et kultuuri looja – kunstnik…
