-
Signe Kivi, kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Mulle meeldis see korraldajate väljakutse kohe – veeta üks tund oma tavaliselt hullumeelse tempoga päevast soojas päikesevalgust ja linnulaulu täis klaaskuubikus Vabaduse väljakul. Arvasin (nagu kindlasti paljud kutsutud), et lihtsalt laman seal, silmad kinni, ja mõtlen . . . . Aga eelmise päeva õhtul haaras mind „kohusetunne“ ja tundus, et ma võiksin teha siiski midagi erialalist, midagi tavalist, aga sellist, mida pole mingil…
-
Idee autorite sõnul on eesmärk koondada ühte ruumi maksimaalne kogus inimesi, tänu kellele on Eesti kultuur jätkuvalt elujõuline, ning tuua ideede, sündmuste ja kultuuri enda tarbimise asemel fookusesse inimesed selle taga. Õilis idee, tänukummardus tegutsejatele, kellest valdav osa teeb seda sisemisest soovist ja (lõputu kordamise tõttu juba õõnsalt kõlavast) missioonitundest. Veelgi enam tänuväärne ajahetkel, mil vähemalt kunstiväljal on hakatud aktiivselt teadvustama, et kultuuri looja – kunstnik…
-
Maa omanik
Tulenevalt meie maa- ja omandireformi seadusest valitseb Soome ja Eesti linnade maaomandis otse vastandlik olukord: Helsingis kuulub linna administratiivpiiridesse jäävast territooriumist linnale 65%, sealjuures kuulub potentsiaalsest arendatavast maast linnale üle 90%, sealhulgas ka sadamad. Tallinnas on linna administratiivpiirides olevast territooriumist linna oma 20% , sealhulgas ka Ülemiste järv. Potentsiaalsest arendatavast maast kuulub linnale ca 2%! Tallinna sadamad kuuluvad riigile või on eraomanduses. Linna omad…
-
Linnas on uuesti koostamisel alusdokument, millega reglementeerida kunsti paigutamist linnaruumi. Vastutus avaliku ruumi eest on jagunenud mitmete ametkondade vahel: sellega tegelevad kommunaalamet, keskkonnaamet, kultuuriväärtuste amet, transpordiamet, linnadisainer jpt. Üks selle dokumendi eesmärk on koondada protsessi juhtimine Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse ja lõpetada senine ametkondade tegevuse dubleerimine. Juhendis kirjeldatakse avalikku linnaruumi kunsti paigutamise ja selle hooldamise protseduure.
Probleemid avalikus linnaruumis
Praegu on avaliku ruumi kunsti peamine tellija linn, kuid…
-
Maarin Mürk: „52 idee” sündmused valiti avalikul konkursil ja iga idee teostamiseks anti linna poolt kümme tuhat krooni. Kultuuripealinna sihtasutus nõustas tegemisel ja hoolitses kommunikatsiooni eest. Ilmselt oli see mitmel puhul lihtsalt võimalus teostada mõni ammu meeles mõlkunud idee?
Gerttu Juhkam: Elasime Grete Veskiväljaga konkursi väljakuulutamise ajal Hollandis, kus avalik ruum on rohkem tähelepanu all ja inimesed kasutavad seda märksa aktiivsemalt. Tallinnas on tänav justkui vahekäik, mis…
-
Ilma tulnu räägib ilmast
Ilmast rääkides jagame tegelikult tänava-kogemust, selles on midagi väga jalakäijalikku. Autoga tulnu kommenteerib palju tõenäolisemalt autoliiklust või parkimist. Jalgrattur avaldab ilmselt nördimust korralike rattaparklate puudumise üle.
Jalakäija saabub aga kiirusel, mis lubab soovi korral ümbruskonda põhjalikumalt uudistada ja tähele panna ka poriloikudel peegelduvaid räästaid või trepile tõstetud potis tärkavaid taimi.
Jalakäija – keegi, kes käib jala. Mingis mõttes kõlab see nagu rõhutatud põhimõte, sest…
-
Maarahva kultuur
Loodus ei salli tühja kohta ja ükski maa ei jää tühjaks. Missugused muudatused meid rahvana ka ees ei ootaks – kui säilitame oma kultuuri põhijooned, ei kao me olematusse. Inimeste siirdumine linna on küll ülemaailmne paratamatu nähtus, kuid nõustun akadeemik Einastoga, kes 17. veebruari Maalehes ütleb, et Eestile on väga oluline, et meie maaelu välja ei sureks. Maaelule on vaja luua soodsad tingimused, et…
-
Margit Mutso: Esimene maja, mis sulle arhitektina tuntust tõi, on koos Katrin Koovi ja Kaire Nõmmega projekteeritud Pärnu kontserdimaja. See sai teil tehtud väga-väga noorelt, ülikiirelt, vist isegi hulljulgelt?
Hanno Grossschmidt: Meie siis ei peljanud, hulljulge oli pigem arhitektuurivõistluse žürii, kes selle projekti välja valis, ja muidugi tellija. Eestis ongi aga tore see „teeme ära”-suhtumine. Kontserdimaja on nagu pähkel: sees on kaks tuuma – saalid ja…
-
Prognooside tegemiseks saab kasutada minevikku kirjeldavaid põhjalikke andmeid, kuid see on siiski vaid mineviku projektsioon tulevikku. Siiski on tõenäosus mineviku põhjal tulevikku ette näha küllaltki väike, toetuda saame vaid neile elementidele, mis on seni muutunud kõige vähem. Nii saame määrata pigem liikumise soovitava suuna kui täpse sihtpunkti.
Tabamatu püüdmine
Strateegiline planeerimine on seega pidev tabamatu püüdmine ehk liikumine saavutamatu eesmärgi suunas. Planeerimisseaduses kirja pandud ruumilise arengu põhimõtted …
-
Lõpetanud möödunud aasta lõpus töö siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunikuna üleriigilise planeeringu küsimustes, on sobiv aeg teha vahekokkuvõtteid. Kuna tegemist on meeskonnatööga, siis on paljud senistes dokumentides väljendatud seisukohad vaidluste ja kompromisside tulemus. Olen mitmetes küsimustes seniste tulemuste tulihingeline toetaja, samas jään mitme seisukoha osas eriarvamusele. Selles kirjutises väljendan oma isiklikke seisukohti.
„Eesti 2010” kui kogemus
Meil on olemas kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010”. Selle sisu kattub paljuski…
