-
Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetlusprotsessis langeb Indrek Saarepera arvamuslugu vägagi sobivasse ajajärku. Just praegu on parim aeg tagasisideks, see võimaldab kõnealuses planeerimisdokumendis paremini kajastada Põhja-Tallinna arengupotentsiaali. Just arengupotentsiaali, sest tänases käsitluses ei saa üldplaneeringut pidada otseselt linnaosa ruumilist arengut suunavaks dokumendiks. Arutlemata hetkel selle üle, kas selline lähenemine on kõige õigem, tuleb nentida, et üldplaneering ei ole halduspraktikas üheselt seotud linna eelarvega. Sisuliselt tähendab see seda, et üldplaneeringus…
-
Kooli lõpetajatele lubatakse töökohti maastikukujunduse-, planeerimise-, insenerija arhitektuuribüroodes, linna- ja vallavalitsustes, maakonnavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes, keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes, (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes.
Vestlusest maastikuarhitektuuri osakonna koordinaatori Toomas Muruga selgub, et ainsana Eestis on maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala viieaastane õppekava EFLA (European Federation for Landscape Architecture) poolt tunnustatud ja haridus- ja teadusministeeriumi täisakrediteeringuga. Bakalaureuseõppesse võetakse 2011. aastal tasuta kohtadele 18 üliõpilast (riigi tellimus 16) ja kuni 25 üliõpilast tasulistele…
-
Ka koostöö RKASiga konkursside korraldamisel on olnud vaevarikas – põhiaur läheb juriidiliste küsimuste ja autoriõiguse üle vaidlemisele. RKASi spetsialistidega kohtudes on võimalik neid küsimusi üsna mõistlikult arutada, aga kui mängu tuleb amet kui aparaat ise oma kafkalikus võimsuses, siis jookseks justkui must kass kõnelejate vahelt läbi ja arhitektuur kui väärtushinnang on tabu, paaria. Elari Udami mure noorte arhitektide turuletuleku üle pole paraku sugugi tõsiseltvõetav: riigihangetel ja…
-
Margit Mutso: Oleme seisus, kus 147 miljoni euro kulutamiseks hoonete energiatõhususe tõstmiseks on aega poolteist aastat. See on väga lühike aeg. Ehitamiseks vajaliku projekti koostamine võtab tavaliselt juba oma pool aastat, siia lisandub veel aeg, mis kulub riigihangete läbiviimiseks ja ehitamiseks. Miks saadud raha paigutamisega nii kiire on?
Elari Udam: Ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama, täpsemalt teab seda keskkonnaministeerium. Arvan et paljud riigid, nende seas…
-
Ka tänavuses nominendinimistus leiduvad Toivo Raidmetsa toolid „Poi” ja „Kai” ning iste „Kolmjalg”. Ega see pole halb, kui keegi on jätkuvalt produktiivne. Aga kus on teised mööblidisainerid? Kas Eestis on ainult Raidmets pluss veel üks-kaks loojat? Maris Kerge kirjutab edasi: „Teise osa igakevadise preemiaürituse ootuspärasusest moodustavad enesele märkamatult no-tahakssellist-heledate-seintega-minimalistlikkukodu-nagu-te-alati-teete-suhtumisega tellijate ohvriks langenud sisearhitektide tööd.” Ka selline töö on tänavu kandidaatide seas olemas – eramu Leppneemes (autorid…
-
Kiasmast muusikamajja
Järgneva väitega võib küll vaielda, kuid minu hinnangul pole Helsingisse pärast Kiasma kunstimuuseumi valmimist (1999) kerkinud ühtegi rahvusvahelise arhitektuuriavalikkuse tähelepanu köitnud hoonet. Kui välispressis pälvis ameerika arhitekti Steven Holli kavandatud Kiasma positiivset tähelepanu, siis mitmed soomlased on hoonet pidanud Helsingi kontekstiks sobimatult skulpturaalseks ehitiseks, mis ei arvesta kõrvalkruntidel asuvate Etuskuntatalo (parlamendihoone) ega Lasipalatsi (1930. aastate funktsionalistlik mitmeotstarbeline linnahoone) arhitektuuriga. Kiasmat on kõige enam kritiseeritud liialt…
-
Mis on miinimumsumma, mille ühinguga liituja peab sisse maksma?
A. L.: Miinimum on 319 eurot. Sõltumata rahalisest panusest on ühinguga liitunud inimesel aga vaid üks hääl. Selline süsteem on parem kui aktsiaseltsi või osaühingu puhul, kus probleemid võivad kergelt tekkida raha pinnalt. See on väga demokraatlik, sellised tulundusühingud on mujal väga levinud ja tugevad. Midagi taolist on The National Trust Inglismaal, see loodi XIX sajandi lõpul. Talle…
-
Sõnaga, omanikuta või vähemalt eestkostjata rajatised. Pahatihti üksikobjektid, millesarnaseid enamasti teisi pole võtta. Ükskõiksemaks jätsid mitmesugused mõisad ja kirikud, mida on juba kümnete kaupa korrastatud ja millel enamasti on olemas omanik või haldaja. Hea või halb, rikas või vaene, aga siiski keegi, kes selle eest on kutsutud ja seatud hoolitsema. Sellelt näituselt hakkas idanema ja on uute seikade lisandumisega üha süvenenud mõte, et meie restaureerimispoliitikas on…
-
Planeering hargneb kolmes põhisuunas (asustus, transport ja energeetika), millest kaht iseloomustab suur tehnoloogiline määramatus. Siiski võib öelda, et energeetikas ja transpordi alal kahekümne aastaga juhtuvat saab ennustada märksa paremini kui inimkäitumist (kui me oma lähiminevikust selle kohta kinnitust ei leia, siis sobib näiteks kas või värske „araabia kevad”). Samas on tehnoloogiaga seotud valdkondades hoopis julgem ja mugavam olla visionäär, sest masinaid ja taristuid ei koorma traditsioonid…
-
Mis on üleriigilise planeeringu eesmärk?
Ülle Madise: Mina näen üleriigilises planeeringus üht kõige tähtsamat riiklikku arengukava. See peab tooma kokku inimasustuse, looduse ja transpordi kõige olulisemad arengusuunad, sellest peavad hargnema teised arengukavad, alates regionaalpoliitikast kuni loodushoiu ja looduskeskkonna arenguni.
K. L.: Eestil puudub kogemus suunata oma arengut. Kui Eesti iseseisvus taastati, mindi käsumajanduselt üle liberalismile – korraga sai erakapital puutumatuks ja kõik oli lubatud. Ruumiline planeerimine aga vastandub liberalismile, õigemini…
