-
Kindlasti on mägedesse sõit juba elamus omaette: hunnitud vaated mäetippudelt viivad mõtted maailma kõiksuse ja looja loodud ilule ning mitu kilomeetrit laskumist on mõnus enda proovilepanek. Samas on üsna totter alustada kahe tuhande meetri kõrguselt, kui suusasaapad alles esimest korda jalas ja esimesed puusanõksud tegemata. Need võiks ju kuskil lähemal ära proovida.
Pea kõikidesse linnadesse sissesõidul võtavad meid vastu tohutud lahmakad ostukeskused, mille puhul sõna „arhitektuur” on…
-
Eduardo Souto de Moura on õppinud skulptuuri ja arhitektuuri Porto ülikooli kunsti- ja arhitektuurikoolis, mille lõpetas 1980. aastal. Juba õpingute ajal tekkisid tal head kontaktid arhitektide Fernando Távora ja Álvaro Siza Vieiraga, kes olid lähedalt seotud ulatusliku sotsiaalehituse programmiga SAAL, mis käivitati diktatuuri alt vabanenud Portugalis pärast nelkide revolutsiooni 1974. aastal. Ehitati hulgaliselt elamuid vaestele, koolimaju, haiglaid ja taristuobjekte. Sisuliselt tehti seda, mida muu Euroopa…
-
Tuletorn tekitab esmalt ikka helgeid tundeid – rand, meri, silmapiir . . . . Mida vähem neid tehnika edenedes vaja läheb, seda romantilisemaks need muutuvad.
Omal ajal hädavajalike, karide, tormide ja udu küüsist laevade, meremeeste ja kaupade päästmiseks püstitatud rajatistele lisavad tänapäeval nostalgilist lisaväärtust nii tõestisündinud kui ka väljamõeldud lood nende ümber. Pilkupüüdvad meremärgid jutustavad lisaks meresõidule ja kaubandusele veel teisigi põnevaid lugusid: jutte sõdadest, piirivalvest, merepäästest, ehitusest ja tehnikast,…
-
Tühermaa võimaldab paljut, mis teeb ta
poeetiliseks, temas peitub rohkem küsimusi
kui vastuseid. Deleuze’i järgi: korratuse idees
on korra idee pluss selle eitus pluss eituse
motiiv. Samuti on tühermaal võimalus saada
milleks tahes, tuleb lihtsalt koha potentsiaal
üles leida ja seda rõhutada.
Tühermaa mitmetähenduslikus korras on
palju rohkem võimalusi kui ühemõttelises
korrastatuses. Korras saavad asjad olla ainult
ühtemoodi, segamini olekul on aga määramata
hulk võimalusi. Seega pakub tühermaa
palju rohkem võimalusi ruumikasutuseks kui
ametlikult linnakaardile kantud pargid, skväärid
ja väljakud.
Tallinna…
-
Põhjanaabrid soomlased peavad vastavalt
seadusele kõikide hoonete juurde, mis on suuremad
kui 600 m² ja püsivalt kasutusel, rajama
varjendi. Seejuures arvestatakse minimaalselt
0,75 m² põrandapinda inimese kohta (varjend
ei tohi olla väiksem kui 12 m²). Varjend on ka
enamiku uute eramajade juures, tihti rajatakse
see mitme peale. Varjend peab tagama kaitse
kiirituse, mürkainete ja purustuste eest, seal
peavad olema täidetud hügieeninõuded, rajatud
ventilatsiooni- ja küttesüsteem. Varjendiruum
ei pea häire ootuses tühjana seisma, seda
võib kasutada veinikeldri, panipaiga või…
-
Eesti on üks väheseid paiku maailmas, kus kultuuripärandile
on pühendatud terve kuu: aeg
rahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelise
muuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.
maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümne
seitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslik
teha väike tagasivaade Tallinna möödunud
muinsusaastale.
Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestap
motiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste amet
korra aastas õnnestunud restaureerimistöid
rahalise preemia, sooja käepigistuse ja avaliku
tähelepanuga. 2001. aastal, kui kehtestati Tallinnas
üldplaneeringuga linna esimesed miljööalad,
seati kõrvuti uute piirangutega kohe
sisse ka restaureerimistoetused ja -preemiad.
See, et…
-
Need kolm hoonetüüpi on viimase sajandi jooksul selgelt mõjutanud ja kujundanud Tallinna arhitektuurset ilmet ja identiteeti. Oma argisuses (võrreldes nt kirikute või avalike hoonetega) on need elamutüübid saanud seni aga teenimatult vähe tähelepanu. Kortermajade korrashoid oli nõukogude ajal majavalitsuste, taasiseseisvunud vabariigi ajal aga tihedalt vahetuvate omanike korraldada. Viimasel ajal on paljuski tänu miljööalade osakonna tööle, ent kindlasti ka üldise teabe ja võimaluste kasvu tõttu nende korrastamisel…
-
Betooni kasutatakse igapäevases kõnepruugis sageli millegi negatiivse iseloomustamiseks, olgu põlastavalt öeldud „betoonkast”, (kultuuri)ehitiste puhul väljend „betooni valatud raha” või sobimatu suurusega hoone puhul „betoonkolakas” või „betoonkoloss”, andmata aru, et kriitikaalused hooned ei pruugi tegelikult olla üldse mitte betoonist. Sõna „betoon” tähendab siinkohal kõike koledat, rasket ja ebameeldivat. On aga olemas ka teist tüüpi inimesi, selliseid, kes armastavad seda enamiku meelest külma ja kõledat materjali iseäranis soojalt.…
-
Elujõulised ideed annavad linnale võimaluse mõõta ja arutada strateegiliste stsenaariumide ja lahenduste üle, ning teha otsuseid. „Tallinna idees” on seatud sihiks läheneda linna ruumilisele planeerimisele terviklikult. Raamatus tuuakse esile tänase ja homse linna seisukohalt olulised ruumilised õppetunnid. Ei tohi enam olla valglinnastumist – linn peab tihenema. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka linlikku pärandit, silmas pidada tuleviku ühiskonna vajadusi – olemuselt on linn elav keskkond. „Tallinna…
-
Raamatus on esitatud rida üldisemaid ideid. Alustame Tallinna tihendamise mõttest.
O. A.: Töö käigus vaadati, kuhu on Tallinna kesklinnas võimalik lisada hoonestust, leiti, et sellist ala on palju. Kesklinna piirkonda lisati 100 000 inimest. Seda tehti märkamatult: tihendati olemasolevat struktuuri järgides, keegi ei lisanud ühtlasele hoonestusele pilvelõhkujaid.
Tallinna on võimalik tihendada ja linna vajadused on planeeringutega tegelikult juba ka mitmekordselt kaetud. Siiski võetakse arendamiseks ikkagi ette suured…
