-
Tallinna suletud veepiir andis meile eelmise sajandi teisel poolel piisavalt põhjust nimetada end rohkem metsa sõbraks. Seda soosis ka valitsev kord ja linnasiseste haljasalade abil justkui püüti tallinlasi panna unustama, kus nad tegelikult elavad. Selline sundus oli aga pigem vesi vastutöötavale veskile – jõudmine vee äärde muutus aja jooksul lausa kinnisideeks. Täna, kui Eesti on taas vabana suundumas juba kolmandasse kümnendisse, ei ole me ikka veel…
-
Lähikümnendite trende hinnates võib öelda, et paari inimpõlve tagune nn demograafiline plahvatus on lõppenud ning inimkonna äratoitmine ei olegi enam suurim probleem.
Demograafilise siirde kaasnähuna on aga inimkond otsustanud ka oma elukeskkonda radikaalselt muuta, siirdudes aina suuremal määral elama tiheasustusse, linnadesse, tehiskeskkonda.
Kiirlinnastumine valglinnastumise asemele Linn on inimkonna parim (ja ainus, sest iga muu tähendaks globaalseid tapatalguid) võimalus kuni ajani, mil oma eluruumi laiendatakse maavälistesse elupaikadesse. Mis sest, et…
-
Mikrourbanistlikel projektidel ja pigem autori anonüümseks jäämist eeldavatel interventsioonidel oli mastaapsemate ja arhitektuursete projektide kõrval raske sõelale jääda. Konkurss tõi esile mitte ainult Tallinna probleemsed kohad, vaid ka linnaplaneerimisalased „möödalaskmised”, mida paraku ei suuda „ravida” ka ükski installatsioon. Mõned väga tugevad ja suure mastaabiga tööd aga jäid välja seetõttu, et käisid sellele üritusele ilmselgelt üle jõu: näiteks Andres Sevtšuki ettepanek sulgeda Laikmaa tänav suvekuudeks liiklusele ja…
-
Mait Väljas: Kuidas iseloomustaksite Sloveenia arhitektuuri võhikule?
Andrej Hrausky: Sloveenia arhitektuuri puhul on olulised kaks momenti. Esimene on see, et iga arhitektuur on tükike globaalsest arhitektuurist ja arhitektuur pole enam rahvuslik fenomen. See pole uus nähtus: gootika oli oluline terves Euroopas, barokkarhitektuur levis üle läänemaailma kuni Lõuna-Ameerikani jne. Me ei saa teha midagi täiesti erinevat sellest, mis toimub maailmas. Teisest küljest on loomulikult olemas teatud iseärasused, mis…
-
Pärast pikki eksirännakuid (Tartu ülikool, vagabund, eeluurimisvangla, sõjavägi) leidsingi end äkki kunstiinstituudis arhitektuuri õppimas. Tolleks ajaks oli mul joonistatud juba patakate viisi kõikvõimalikke kaarte ja skeeme nii Eesti kui ka maailma ajaloo kohta. 1987. aastal andsin välja Eesti kirikute kaardi. Kogu materjal ei mahtunud kaardile ära ja ma tegin käsitsijoonistena kiledele hulga lisakaarte ja skeeme. Tahtsin anda välja neist kaartide kogu, aga läks teisiti. Villem Raam…
-
Kui teadlik on Leedu eramaja tellija?
Eramaja tuleb klient üldjuhul tellima üsna teadlikuna sellest, millist maja ta soovib. Ta teab, mitu tuba ta tahab, palju võiks fassaadil klaasi olla, mis stiilis maja peaks olema jne. Kui aga hakkad täpsemalt rääkima arhitektuurist, elustiilist jne, siis teinekord võib suhtumine arhitektuuri päris palju muutuda. Eramut ei ole lihtne teha. See on küll väike, aga tegemist on ikka „päris” arhitektuuriga, sellesse…
-
Õppetunnid
Venemaal reisides ja sealsete inimestega suheldes on vaja osata vene keelt. Mitte et seal keegi muid keeli ei räägiks – otse vastupidi! – kuid vene keele oskus avab võrreldamatult rohkem uksi kui inglise, saksa või prantsuse keel. Mu enda vene keele oskus on puudulik, kuid viis päeva intensiivset suhtlust oli parim praktika, tõeline keelekümblus. Mis puudutab näitust, siis „Buum/Ruumi” esialgses versioonis puudus vene keel ning praegu…
-
Mõni mõis
Peateemana mõisaid käsitlev väljaanne annab esindusliku pildi sellest, mis on viimastel aastatel toimunud mõisate restaureerimisel. Arvestades viimaste aastate madalseisu ja nukra alatooniga üldpilti ehitismälestiste kaitsel, on selle aasta saak ootamatult rikkalik ja kõrgel tasemel. Kümme raamatus esitletud mõisa on vaid viimase aasta koorekiht. Anton Pärna sissejuhatavale artiklile mõisakoolide restaureerimise rahastamisprogrammist oleks lisaks oodanud ka midagi üldistavamat, midagi, mis võtaks kokku mõisate restaureerimise hetkeseisu ja tulevikutoonid.…
-
Ka mina arvan, et meie kultuuripärand on alarahastatud ning väga kehvas seisukorras muinsuskaitse all olevate hoonete arv kasvab kiiremini, kui jõutakse neid korda teha, kuid ainult rahale keskendumine ei too kaasa positiivset murrangut. Enne kui keskenduda muinsuskaitsepoliitikale, tuleb ära parandada Heino Kääni loos esinevad ebatäpsused. Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng” eelarve on 2011. aastal 560 486 eurot, mitte üle poole miljardi euro. Summade eest, mida programmi raames…
-
Teist alternatiivset lähenemist tutvustas uurija ja õppejõud Alan Prohm, kes rõhutas, et igasugune tunnetamine on ruumiline. Selle asemel et uurida vorme, peaks uurima organismide vastastikust mõju. Protsessuaalsus ehitatud keskkonnas on aktiivne ja katseline, ruume tajutakse kujutletavate maabumispunktide (landing site) kaudu. Tegemist on vaatenurgaga, mille puhul pööratakse enam tähelepanu arhitektuuri kasutaja füüsilisusele, tema koordinatsioonile loodavas ruumis.
Kuna loovad tehnikad on otseselt seotud kunstimaailma sisearenguga, toodi mitmetes ettekannetes näiteid…
