Arhitektuur
-
XX sajandi kioskite tüüpe.Ajapaik / Jüri Okas / Roosmarii KukkVäike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest
Kõik uus on hästi unustatud vana. Kioskite uus tulek tähendab, et väikeses mahus on suur sisu, need aitavad täita sotsiaalseid, majanduslikke ja ruumilisi lünki.
7 minutit -
Kuigi autentseid mööbliesemeid pole meie piirkonnast alles just liiga palju, avaneb näitusel Eesti kodude sisustusest, fookusega tsaariajal, tõetruu ning ilmekas pilt.Vahur LõhmusMilleks meile mööblimuuseum?
Vastvalminud näitusel pole hüpatud üle oma varju: näidatakse esemeid, mida siinsetes kodudes on kasutatud, ning pole püütud midagi osta või välismaalt laenata.
6 minutit -
Maarja Nummert 24. IV 1944 – 22. VII 2024
Maarja Nummerti tee arhitektikutseni sai alguse 1962. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas 1964. aastani, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert aastatel 1969–1974 arhitektina ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroos. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajana. 1991–2000 töötas Nummert Humana Projektis vastutava arhitektina ja alates aastast 2000 oli PikoProjektis…2 minutit -
Uutel koolidel on hübriidne aatrium, kus asuvad avar fuajee, suured istumistrepid, kohvik, raamatukogu. Varem olid kõik need funktsioonid viidud eraldi ja võtsid rohkem ruumi, nüüd on selline läbipõimitud ruumikasutus väga levinud ja osutunud edukaks ka (eriti informaalse) õppimise seisukohast. Pildil Pelgulinna gümnaasium, Arhitekt Must, 2021.Tairo Lutter / Postimees / ScanpixKvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas
Mida tahab haridusministeerium öelda, kui kritiseerib kõrgetasemelise arhitektuuriga, kasutajasõbralikke koolimaju?
6 minutit -
Küberneetika kui targa linna eelkäija
Hiljuti kaitses Nina Stener Jørgensen Eesti kunstiakadeemias doktoritööd „Kas osalus on andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku“.
5 minutit -
Näitus „Peitus“ on tänavakunsti eksponeerimiseks piisavalt väike, et lubada spontaansust, ning piisavalt suur, et vahendada kunstnike loomingut laiemale publikule.Fotomorgaana„Stencibility“ – usaldusel põhinev tänavakunstifestival
15 aasta jooksul on „Stencibility“ korraldajad otsinud ja leidnud viise, kuidas hoida tänavakunsti elujõudu. Ootuspäraselt tekib küsimus, et mida veel võiks proovida.
4 minutit -
Fiorenzo Naméche’i, Chiara Carucci ja Alfred Sà valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ toomkirikus on näide tundlikust lahendusest, mis toob hoone väärtuse delikaatselt, ent jõuliselt esile.Martin SiplaneTartu kõige romantilisem park
Milline on XXI sajandi Tartu esinduspark Toomemägi? Kas koht, kus kohtuda valgustusajastu ja ajalooga, või nüüdisaegne keskkond, kus leiab rohkelt tegevust?
10 minutit -
Yamamoto ei ole Eestis nii hästi tuntud, kuid talt on ilmunud üks lasteraamat, mis on välja antud pealkirjaga „Külaskäik Draakon-Lilli majja“ (2008, Zizi ja Yoyo).Arhitektuur on tuleviku loomine
Aasta alguses selgus, et selle aasta Pritzkeri arhitektuuripreemia laureaat on Yokohamas elav ja töötav Riken Yamamoto.
7 minutit -
EKA arhitektuuriosakonna avalikud loengud andsid ehitatud keskkonnale värske vaatenurga. Katalaani kunstnik Lara Almárcegui näitas, et olulised on ka väheväärtuslikuks peetud alad, näiteks tühermaad. Pildil Leslie tänava poolsaar Ontario järve ääres Torontos.Lara AlmárceguiArhitektuuri viib edasi teadlik unustamine
Arhitektuur nagu ka paljud teised kultuurivaldkonnad muutub pidevalt, kuid arenguks on vaja piire kombata ja õpitu ümber hinnata.
4 minutit -
Kooselamu kavandamisel keskendutakse üksiku korteri asemel jagatud ruumile. Kooselamu projekt Kalamajja Salme tänavale.Johann Ortin ÕunKas kooselamu on lahendus või ebarealistlik unistus?
Kooselamus on tähtsad suhted, jagamine ja ühine elukorraldus. Eestisse on selliseid maju projekteeritud vaid üksikuid. Kas ühiskond pole veel valmis?
3 minutit
