Toeta

Arhitektuur

  • Linn hallis
    Näituse „Igavene linnahall“ kuraatorid Jarmo Kauge, Anna-Liiza Izbaš ja Grete Tiigiste näituse avamisel arhitektuurimuuseumis.       
    Liisi Anvelt

    Linn hallis

    Jarmo Kauge: „Linnahall on Tallinna uhkus, sellel on linna ja kogu Eesti jaoks sümbolväärtus, mis ulatub palju kaugemale selle tellinud poliitilisest režiimist.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit

  • Teno Velbri 9. IX 1938 – 11. VII 2024

    Lahkunud on mööblidisainer ja sisearhitekt Teno Velbri. Tema kavandatud on suur hulk Eestis tööstuslikult toodetud mööblit ning vabrikule Standard kavandatut võib pidada Velbri elutööks.
    Teno Velbri lõpetas Tallinna X keskkooli 1960. aastal. Sammudes isa Edgar Velbri jälgedes ja saades aimu mööbli kujundamisest ja valmistamisest juba varem, asus Velbri õppima Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse erialal ning lõpetas selle 1964. aastal, lõputööks kolmetoalise korteri elu-, magamis- ja lastetoa…
    2 minutit

  • Urmas Alling 4. I 1949 – 11. VII 2024

    75aastaselt lahkus meie hulgast ruumi-ja mööblikujundaja ning sisearhitekt Urmas Alling. Tallinnas sündinud Urmas Alling oli klaasikunstnik Raimund Allingu ja tekstiilikunstnik Helga Allingu esimene laps. Tema õde on raamatugraafik Kersti Siitan. Urmasel on poeg Urmo ja tütar Maria ning kolm lapselast, kellest Johanna-Lisete jätkab vanaisa ametit.
    Urmas Alling alustas kooliteed Vasalemma keskkoolis, jätkas Tallinna 27. kaheksaklassilises koolis ja Kose-Lükati metsakoolis. Tallinna Ehitusmehhaanika Tehnikumis sai Urmas arhitekt-tehniku hariduse ning…
    2 minutit
  • Miljööd kujundav akupunktuur
    Akupunktuuri meetod on Eesti väikelinna miljööväärtuslike alade moodustamise alternatiiv. Välja tuleks valida ajalooliselt väärtuslikud hooned ja kujundada teekond ühe pärandobjekti juurest teise juurde.      
     Laura Liis Vilbiks

    Miljööd kujundav akupunktuur

    Muinsuskaitse ei tohiks mõjuda luksusena, mis kõnetab vaid eliiti ning millega tegelemine on jõukohane vaid kinnisvara omanikele.

    Laura Liis Vilbiks
    4 minutit
  • Ajutine arhitektuur
    Linnahalli suurde saali saaks ehitada ajutise platvormi „Rakurss“, mis viiks kõrgustesse, kuhu muidu ei satu, ja kust näeks ruumi teise nurga alt.    
       2 × Triinu Amboja

    Ajutine arhitektuur

    Ruumikunstis on oluline näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist.

    Triinu Amboja
    4 minutit
  • Tervistav arhitektuur
    Endise tuberkuloosisanatooriumi peahoonesse võiks rajada tervisemaja, kus leidub nii teraapiaruume, vesiravila kui ka pargile avatud ala.      
     Annemai Raabe

    Tervistav arhitektuur

    Teraapiline keskkond on tervishoiusüsteemi osa, kusjuures arhitektuur ja meditsiin peaksid omavahel tihedamalt põimuma.

    Annemai Raabe
    4 minutit
  • Riia uus merevärav
    Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistlusel pälvis I preemia Zaha Hadid Architectsi kavand.

    Riia uus merevärav

    Riia Ropaxi terminali rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel saavutas teise koha Eesti arhitektuuribüroo R-Konsult, kes jäi napilt alla Zaha Hadid Achitectsile.

    Jaan Kuusemets
    3 minutit
  • Väike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest
    XX sajandi kioskite tüüpe.      
     Ajapaik / Jüri Okas / Roosmarii Kukk

    Väike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest

    Kõik uus on hästi unustatud vana. Kioskite uus tulek tähendab, et väikeses mahus on suur sisu, need aitavad täita sotsiaalseid, majanduslikke ja ruumilisi lünki.

    Roosmarii Kukk
    7 minutit
  • Milleks meile mööblimuuseum?
    Kuigi autentseid mööbliesemeid pole meie piirkonnast alles just liiga palju, avaneb näitusel Eesti kodude sisustusest, fookusega tsaariajal, tõetruu ning ilmekas pilt.      
     Vahur Lõhmus

    Milleks meile mööblimuuseum?

    Vastvalminud näitusel pole hüpatud üle oma varju: näidatakse esemeid, mida siinsetes kodudes on kasutatud, ning pole püütud midagi osta või välismaalt laenata.

    Karin Paulus
    6 minutit

  • Maarja Nummert 24. IV 1944 – 22. VII 2024

    Maarja Nummerti tee arhitektikutseni sai alguse 1962. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas 1964. aastani, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert aastatel 1969–1974 arhitektina ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroos. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajana. 1991–2000 töötas Nummert Humana Projektis vastutava arhitektina ja alates aastast 2000 oli PikoProjektis…
    2 minutit
Sirp