Arhitektuur
-
Lillepaviljon, kunagine legendaarne lillenäituste koht ja hilisem peopaik, nüüdne ürituskeskus, on restaureeritud. Tulemus sai nii hea, et see pärjati aasta parima restaureeritud mälestise tiitliga.Martin SiplaneTehisintellektiga mängivad kratid ja vatitikuga puhastatud kunstiteosed
Muinsuskaitse aastaraamatut sirvides saab selgeks, kui palju asju on Eesti muinsuskaitses hästi.
4 minutit -
Hundipea visiooni üks loojaid, arhitekt Indrek Allmann ütleb, et lõplikud lahendused linnaplaneerimises ei tööta. Hundipea asumis hoitakse olemasolevat ja täiendatakse seda järk-järgult.Iris KivisaluHundid söönud, lambad terved
Paljassaarde kavandatakse Hundipea asumit. Linnaruumi loomist on alustatud minimetsa istutamisest ja elanike arvu kasvatamisest.
8 minutit -
Kogukonna-arendaja Cormac Russelli sõnul on levinud ohtlik mõtteviis, et vastutab keegi teine: tervis on arstide käes, laste haridus on õpetaja käes jne. „Nii elades on iga inimese tegutsemis- ja otsustusvõime kärbunud ja vastutus käest antud,“ leiab ta.Hanna Mari VillsaarSuured muutused algavad ühtsustundest
Cormac Russell: „Lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Mida on vaja, et kasvatada küla?“
8 minutit -
Kalamaja muuseumi direktor Kristi Paatsi näeb, et Euroopa muuseumide aastaauhind süstis uhkust Kalamaja elanikesse ja see näitab, et ollakse õigel teel.Krõõt TarkmeelTurvaline paik ebaturvalistele teemadele
Kristi Paatsi: „Muuseum on inimestele, me tahame, et nad siia tuleks, et nad tunneks end oodatult ja saaksid panustada muuseumi tegevusse.“
8 minutit -
Põhjamere piirkonna linnu ühendava projekti „Share-North“ liikumisviiside püramiidi kohaselt tuleb meeldiva linnaruumi nimel keskenduda kõigepealt nõrgematele ehk jalakäijatele, seejärel ratturitele, siis ühissõiduki- ja alles siis autoliikluse vajadustele.www.share-north.euLuban üht, aga teen teist
Tallinna linna rohealgatustel on sageli puudu selged suunised ja eesmärgid, mis tekitaksid ühtse infovälja ja motiveeriksid kodanikke.
4 minutit -
Tehumardi monumentaalansambel (Allan Murdmaa, Riho Kuld, Matti Varik, sammas valmis 1966., II järguna vennaskalmistu 1975. aastal) on muinsuskaitse alla võetud kui Eesti XX sajandi teise poole kunstiliselt terviklik memoriaal. Praegu arutatakse, mis sellest edasi saab.Yksikuitaja / CC BY-SA 3.0 EE / Wikimedia CommonsKas kohanemine või alistumine?
Eesti kunstiakadeemias tutvustati hiljuti arutelul „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ esimesi visioone, kuidas monument ümber mõtestada.
4 minutit -
Mälestiste nimekirjade korrastamisel tuleb kriitilise pilguga üle vaadata mõisapärand ja küsida, kas ikka kõik 112 mõisa valitsejamaja väärivad riiklikku kaitset. Pildil Taali mõisa valitsejamaja Pärnu maakonnas.MuinsuskaitseametVäärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult
Mälestiste nimekirjade korrastamise käigus tuleb tegeleda mitme alaküsimusega paralleelselt, näiteks vaadata, kas nimekirjas on midagi liiga palju või hoopis puudu.
10 minutit -
Läbi Fredi Tompsi silmade ja meenutuste on tema elu ja tegevust kokku võtvas raamatus kirjas Nõukogude Eesti muinsuskaitse ajalugu. Pildil Fredi Tomps raamatu esitlusel.Margit MutsoMinu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps
Pole palju inimesi, kes teavad, kuidas Nõukogude ajal kirikute restaureerimiseks raha saadi, milliste ametnike ees kätt väristati või kuidas Moskva prouasid saunas vastu võeti.
8 minutit
