
Arhitektuur nagu ka paljud teised kultuurivaldkonnad muutub pidevalt, kuid arenguks on vaja piire kombata ja õpitu ümber hinnata.

Kooselamus on tähtsad suhted, jagamine ja ühine elukorraldus. Eestisse on selliseid maju projekteeritud vaid üksikuid. Kas ühiskond pole veel valmis?

Hirmutamise asemel tuleks rõhutada positiivset, uusi õigusi ja võimalusi. Edasiliikumiseks on vaja avalikku arutelu mitmel teemal.

Kristina Libe: „On tähtis, et noored tunneksid end ühiskonna osana, et neil oleks oma avalik ruum ning nad saaksid selle loomisse panustada.“

Materjalikeskne käsitlus hõlbustab kunstnikel ja disaineritel valdkondade vahel liikumist ning käsitööpärandiga nihutatakse kunsti, tarbekunsti ja disaini vahelist piiri.

Sotsiaalne disainer peab nägema suuremat pilti, tal on aega ja oskusi mõelda teisiti, ta ei lahenda konkreetset probleemi, vaid tegeleb selle anatoomiaga.
Ehk peitub võimalus leida Estonia juurdeehitise osas muinsuskaitse ja teatri soovide vahel kompromiss kunagise turuhoone keldrikorruse varemetele ehitatud kohvikuhoones.
Mida rohkem tehakse tööd arvutis, seda keerulisemaks läheb linnas kodu ja töökoha funktsiooni määratlemine.

Muinsuskaitse aastaraamatut sirvides saab selgeks, kui palju asju on Eesti muinsuskaitses hästi.

Paljassaarde kavandatakse Hundipea asumit. Linnaruumi loomist on alustatud minimetsa istutamisest ja elanike arvu kasvatamisest.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.