-
Nüüdsest saab professionaalset arhitektuuriajakirja Maja lugeda ka spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud väljaandena iMaja. Mis selle sammu tingis?
Triin Ojari, ajakirja Maja toimetaja: Algatus tuli nii toimetuselt kui Digiralt, kes on vastutav iMaja tehnilise poole eest. See oli neile teha teine spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud e-ajakiri. Kui trükis ilmub ajakiri, kus tekstid on suures osas inglise keelde tõlgitud, siis e-ajakirjana ilmuvad eraldi eestikeelne ja inglisekeelne ajakiri (viimane kannab nime eMaja).
Väikesel…
-
Ka teine Tartu objekt – Lennuakadeemia hoone (Lunge & KO) oli pettumus, sest hoone paljulubav algidee – lennundusele viitav propellerikujuline põhiplaan – ei ole arendatud lõpuni stiilseks tervikuks. Hoone süda, läbi kahe korruse ulatuv õhuruum ja peatrepikoda, meenutab kujunduselt pigem hotelli fuajeed kui uljaste lendurite inkubaatorit. Sisekujundus (Sirje Lundre ja Kati Haki) on väga juhuslik, läbi mõtlemata ja vastuolus arhitektuurse algideega, betooni kui ehitusmaterjali ei ole…
-
Või teine näide, õllepudelilt: A. le Coqi tehas. Tunneme tema punastest tellistest kõrget torni, võimsat industriaalarhitektuuri, ega märkagi, et tegelikult ümbritseb punatellishooneid juba aastaid – ja aasta-aastalt on neid üha enam – pundar plekist laohooneid, tööstuslikke laagervaate jne. Õllesildile me neid ei joonista. Sest me ei näe ega tea neid.
Võltsarhitektuur hõlmab üsna suure osa linna ruumist. Meie psühholoogia ei luba seda pidada õigeks ja märgata korralikult.…
-
1983. Linnahall pälvib Rahvusvahelise Arhitektide Liidu biennaalil „Interarch” grand prix’.
1984. Linnahallile antakse NSVLi riiklik preemia.
1985. Kontserdisaali tarvis valmib Enn Põldroosi kujundatud eesriie „Inimeste elu”; mõõtudega 10 x 50 m² ja 1,5 tonni kaaluvat eesriiet peetakse maailma suurimaks gobelääniks.
1988. Hoone nimetatakse V. I. Lenini nimeliseks Tallinna Linnahalliks.
1991. Hoone ametlikuks nimetuseks saab Tallinna Linnahall.
1994. Linnahalli saali aastaringne täitumus on 50%, mis annab tunnistust sellest, et see on Tallinna…
-
XIII Veneetsia arhitektuuribiennaali konkurss
I preemia pälvis töö „Aeg”, autorid sisearhitektid Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla, fotograaf Ingel Vaikla, arhitektid Ivar Lubjak ja Verionika Valk ning disainer Maria Pukk.
II preemia pälvis töö „Aja pulss”, autorid kunstiteadlane Mait Väljas ja arhitekt Andro Mänd.
Ergutuspreemiad: „Made in Champs Elysées”, autor Villem Tomiste, kaasautorid Marian Kivila, Reedik Poopuu ja Maia Tüür; „Makrorajoon”, autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja…
-
Võistlustöö „Aeg” püstitas ühe selge küsimuse: kui pikk on hoone eluiga? See on küsimus, mis puudutab nii meil kui Euroopas aktuaalset modernismi pärandi säilitamist ja taaskasutamist, kuid täpselt samavõrra on see suunatud kõigele tänapäeval ehitatavale. Linnahall – üks nõukogudeaegse modernismi tähtteoseid, mida ootab hetkel teadmata tulevik nii hoone enda rekonstrueerimise mõttes kui lähiümbruse pretensioonikate arengukavade valguses – on selle probleemide ringi esitamiseks ilmselt kõige kohasem hoone…
-
Kuidas Akusse pääseb?
Akusse võivad põhimõtteliselt kuuluda kõik Eesti arhitektuuribürood, aga, nagu ma ennist ütlesin, arhitektuurikeskuse huvi on toetada ikkagi head Eesti arhitektuuri, selle tutvustamist. Ja nüüd kerkib kohe küsimus, mis on hea arhitektuur.
Just, ja kuidas sa ütled kehvadele büroodele (paraku on ju neidki), et teid me oma klubisse ei võta?
Kuidas defineerida head arhitektuuri – ma ütleksin pigem niipidi. Me püüdsime seda ühes ümarlauas arhitektide liiduga teha…
-
Mis on projektijuhi ülesanne, mille poolest erineb tema töö arhitektuurinõuniku tööst?
Projektijuhi kõige olulisem ülesanne on arhitektuurivaldkonna riikliku arengukava/tegevuskava (täpne dokumendi formaat on alles väljatöötamisel) koostamise ettevalmistamine, eelanalüüside läbiviimine, töögruppide käivitamine ja seni koostatud materjalide läbitöötamine. Samuti on projektijuhi ülesanne osaleda arhitektuuriosa sisendi ettevalmistamises kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti (aastani 2020) ning arhitektuurivaldkonna kajastamine ministeeriumi arengukavas. Alates 2012. aastast ei ole enam ministeeriumis arhitektuurisündmuste programmi, nüüdsest toetatakse otse Eesti…
-
Aeg-ajalt viib tee koos lastega südalinna: mõni koguperesündmus, lasteteater, poeskäik või sõbrale-tuttavale küllaminek – õnneks südalinnas veel elab inimesi! Kohaliku elaniku valvas või ka juhuslik pilk on töökindel ja soodne keskkonna turvaja.
Nii me siis jalutame punktist A punktidesse B, C ja D. Olenevalt laste vanusest saab sihipäraselt ühtejärge liikuda erineva vahemaa. Nooremad saavad väiksema, vanemad pikema vahemaga rõõmsalt, rahulikult ja distsiplineeritult hakkama. Teadupärast vajavad lapsed arenguks…
-
Avalikkusele pakuvad loengud lisaks huvitavatele väärtusliku keskkonna loomise näidetele kindlasti selgitusi arhitekti, disaineri, maastikuarhitekti, linnaplaneerija ja kuraatori rolli ning võimaluste kohta saavutada hea tulemuse. Lisaks saab otse autoritelt küsida selgitusi taustsüsteemide, nii seadusandluse, omandiõiguse, asjakorralduse, kureerimise kui ka erialade koostöö kohta, mis on taganud head keskkondlikud lahendused.
Eestis on senini reeglina keskendutud spetsialisti koolitamisele. Hariduse tänuväärseks tulemuseks on peetud inimest, kes oskab ära teha midagi konkreetset, millest…
