-
Planeerija kutsestandard
Planeerija kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise eri etappides. See ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi. Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalikes institutsioonides, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt selleks seadusega antud õigus. Planeerija kutsega isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades valmistama ette ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve…
-
Salmaan Craigi loeng näitlikustas, kuidas mõõtkava võib osutuda mateeriast olulisemaks. Materjalide omadusi näitab see, mismoodi need erinevas olukorras käituvad. Materjali käitumise seos materjali skaalaga on nähtavaim nanomeetri mõõtkavas, kus mateeria töötlemine aatomi tasandil lubab meil tehnoloogia abil konstrueerida struktuure nii, nagu teeb seda loodus: aatom aatomi, molekul molekuli kaupa. Uute eriliste omadustega ehitusmaterjalide leiutamine loob arhitektile või disainerile olukorra, kus tema kasutada on näiteks ülivõimekad komposiit-…
-
26. ja 27. aprillil toimub Kultuurikatlas üritus nimega „Vaba linn”. Mis see on? Keda sellele üritusele oodatakse?
Herkko Labi: „Vaba linn” on valdkondadevaheline dialoogisündmus, keskendutakse vabavara mõttevoolu ja globaalse liikumise võimaluste kasutamisele linnaruumi uurimisel ja omaalgatuslikul mõjutamisel. Vabavara seostatakse tavaliselt vaid tehnoloogiaga, sõnapaaridega nagu „avatud lähtekood” või „tasuta tarkvara”. Tegelikult on vabavara mõtlemisviisina väljunud juba IT-valdkonna piiridest ning räägib iga päev kaasa kultuuri, poliitika, kogu ühiskonna arenguprotsessides.…
-
Võistlusele oodatakse uue eesti maakodu eskiislahendusi, mis lähtuvad Lahemaa ja Eesti külaarhitektuuri ruumilisest ja kultuurilisest eripärast. Peaküsimus on: kuidas rajada tänapäevast ja kvaliteetset arhitektuuri ning hoida seejuures elujõulisena väärtuslikku külakeskkonda, selle miljööd? Võistlusega mõtestatakse laiemalt Lahemaal elamist, peetakse dialoogi ja tugevdatakse kontakte maapiirkondades ehitamisest huvitatud kinnistuomanike ning külakonteksti mõistvate arhitektide vahel.
Võistlusaladeks on valitud neli fiktiivset Lahemaa paika, kus ilmneb selle (ja laiemalt Eesti) külade iseloomulik tüüpolukord…
-
„Gulliveri kaart”
„Gulliveri kaart” põhineb 1989. aastal arhitekt Junzo Okada käivitatud Jonathan Swifti „Gulliveri reisidest” inspireeritud metoodikal, mis annab projekti uuringutele sisendi kõikide huvigruppide kaudu. Nii sündis ka Tallinna „Gulliveri kaart”,mis laotati mullu festivali „Disainiöö” aegu üheks päevaks Vabaduse väljakule 50 sentimeetri kõrgustele poodiumitele, kogu pindalaga 40 ruutmeetrit. Tegu oli teisaldatava kaardiga, mis oli tükeldatud vastavalt Tallinna vanalinna tsoonidele, mille vahel sai vabalt liikuda ja mida sai…
-
Muinsuskaitsekuu avatakse 18. aprillil kell 13 Tallinna Katariina kirikus kultuuriminister Rein Langi osavõtul. Muinsuskaitsjaile jagatakse teenetemedaleid, välja andmata ei jää ka Karuteene medal meie ajaloo- ja kultuuripärandit suuresti kahjustanud teo eest.
Kuna jürikuu on talvevangist pääsemise aeg, siis on muinsuskaitsekuul alati olnud kombeks korraldada ohtralt talgutöid nii mälestistel kui nende ümbruses. Ning seda üle terve riigi. Eesti Muinsuskaitse Selts kui peakorraldaja on eriti uhke oma Viljandimaa ühenduse…
-
Saaremaa ja Hiiumaa pukktuulikute rekonstrueerimine
Pukktuulikute osas on nii Saaremaal kui ka Hiiumaal tehtud viimased neli aastat põhjalikku uurimistööd: Tartu kõrgema kunstikooli restaureerimise ja mööblidisaini tudengid on suvepraktika käigus detail detaili kaupa mõõdistanud paljude hävimisohus ja ka varemetes tuulikute konstruktsioonid ning mehhanismid. Mõõdistusandmeid säilitatakse muinsuskaitseameti maakonnakontorites Kuressaares ja Kärdlas ning nende alusel on teadaolevalt tehtud juba vähemalt kolme ajaloolise tuuliku rekonstruktsioon uutesse asukohtadesse: keskmisest jõukamate suvilaomanike taluhoovidele…
-
Puitasumid nõukogude ajal
Teabepäeva juhatasin sisse ajaloolise ülevaatega eeslinnade väärtustamisest. Ennekõike Kadrioru, aga ka teiste puiteeslinnade kaitseks võeti sõna juba 1970ndatel. Üks olulisemaid avalikke tähiseid eeslinnade väärtustamisel oli ENSV Arhitektide Liidu noortesektsiooni 1980. aastal korraldatud ja palju vastukaja tekitanud Tallinna seminar, kus ennekõike tunti muret toona Nõmmet ohustanud tihendamise pärast, aga käsitlemist leidsid ka Tallinna vanemad puitlinnaosad. Kõige rohkem puudutas laiemat avalikkust 1980. aastate keskpaigas valminud Kalamaja…
-
Teie loomingu vastupidavus ajas tuleneb ehk ka ehitusmaterjalide valikust?
Kui järele mõelda, siis valime tõepoolest alateadlikult materjale, mis vananevad väärikalt. Näiteks tellis küll vananeb, kuid säilitab oma kvaliteedi. Või puit. Meile ei meeldi materjalid, mis justkui eiravad aega, mis justkui pole loodud vananema – näiteks roostevaba teras. Seda mitte ainult arhitektuuri, vaid üldse kõigi objektide puhul, millel on nn hing, oma lugu. Siin peitub paradoks, sest arhitektilt…
-
28. märtsil avati Prantsusmaal Strasbourg’is eesti eramuarhitektuuri näitus. Kuidas see Strasbourg’i sattus ja kuidas prantslased selle seekord vastu võtsid?
Karen Jagodin, näituse „100 maja/houses” kuraator: 2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel, on näitus rännanud edasi Strasbourg’i. Kui Pariisis toimunud Eesti kultuurifestivali…
