-
Keskaegse Põhja-Euroopa üks suuremaid kirikuid
Seega, põgus sissejuhatus dominiiklaste kloostri ja Katariina kiriku ajaloolisele kujunemisloole ei ole ilmselt liigne. Kasutan siinkohal nii ajaloolase Heikki Haljasoru kirjapandut1 kui internetiülevaadetes2 avaldatut.
Dominiiklaste ordu rajas 1215. aastal hispaania aadlik Dominicus. Tallinna saabusid dominikaani mungad 1239. aastal ning algselt rajati klooster Toompeale. Mungad olid mõne aasta Eestist eemal, kuid 1246. aastal asutati all-linna dominiiklaste klooster, mis pühendati püha Aleksandria Katariinale.
Kloostrihooned paiknesid ümber…
-
Hiljem tulid õpingud TPIs, sealne kaader koosnes suures osas tsaari- ja eestiaegsetest professoritest.
Kõige värvikam oli seal muidugi Ottomar Madisson, professor ja ehitusteaduskonna dekaan – suur tugev ja turske mees, rääkis natuke aktsendiga, aga puhas eestlane. Tema kui dekaaniga oli võimatu asju ajada, ta tegi nii, nagu tahtis ja kui ta ei tahtnud, siis ta ei võtnud sind vastugi. Näiteks arhitektuurikateedri juhataja Leo Jürgenson, hilisem TPI professor,…
-
EKA tudengite näitus „Nooli tooli!” Tallinna Loomeinkubaatoris (Veerenni 24) ruumides 13. IV – 13. V.
Tallinna Loomeinkubaatoris saab veel viimaseid päevi uudistada näitusel „Nooli tooli!” põnevaid tudengitöid, millest nii mõnigi on tootmiseks küps. Oma istmeid tutvustavad Külli Tael, Alina Nurmist, Karin Lageda, Heleri Lindeberg, Raina Lillepõld, Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Kristin Jürmann, Sohwi-Ly Sahtel, Kerstin Oppe, Katrin Talvik, Merilin Tee, Kaur Käärma, Aivo Arusaar, Helen Hendrikson, Nadežda…
-
Räägi natuke MITi arhitektuurikoolist lähemalt. Milline on selle kooli n-ö filosoofia, mismoodi seal õpitakse, milliseid töid tehakse?
See arhitektuuri- ja planeerimiskool rajati kohe, kui instituut aastal 1865 käima läks. See oli esimene ülikool USAs, kus sai arhitektuuris kraadi. Tõenäoliselt sobis see valdkond hästi ülikooli üleüldise suunaga, mille aluseks oli mens et manus – mõistus ja käsi, teooria ja praktika. Sama filosoofia maksab koolis siiamaani. See on koht,…
-
KRPIs (edaspidi Riiklik Uurimise Projekteerimise Instituut Eesti Ehitusmälestised) koostati seejärel eskiisprojekt mõisakompleksi taastamiseks ja uue mahu ehitamiseks mõisa peahoone kõrvale. Projekt (arhitekt Kullervo Kliimand ja pargi rekonstrueerimise osa arhitekt Kersti Lootus) valmis 1988. aastal ja kinnitati Tartu linnaehitusnõukogus. 1989. aastaks olid Raadi mõisa varemed koos pargiga üle antud Tartu linnale (huvitav oleks teada, kes saavutasid sellise kokkuleppe sõjaväega juba tol ajal, kui NSVLi sõjaväe lahkumisest Eestist…
-
1986. aasta alguses eksponeeriti Moskvas Arhitektide Keskmajas kõige suuremat Eesti tollase arhitektuuri näitust, mis kinnitas selle liiduvabariigi arhitektuuri suurt autoriteeti Nõukogude Liidu territooriumil. Näitus oli suurepäraselt kujundatud (autor arhitekt Andres Alver), suure osa moodustasid originaaljoonised ja visandid.
Eesti pole suur riik, aga kultuuriüritusi korraldati siin mastaapselt ja professionaalselt, seejuures külalislahkelt ja soojalt. Tuleb meelde Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa saja aasta juubel, mille raames tuli kokku üle 150…
-
Gozakit painas rahuldamatu rännukirg, mistõttu tal õnnestus näha arhitektuuri ja kohtuda oma paljude sõprade-tuttavatega. Esimene välisreis sai teoks 1961. aastal, kui arhitekt sõitis rongiga läbi Euroopa Inglismaale ja tagasi. Esimene Soome reis, üks paljudest, toimus 1963. aastal; Alvar Aalto, oma suurima õpetajaga, kohtus ta Helsingis 1974. aastal. Eestisse sattus Gozak 1960ndate keskpaigas, füüsikaõpetaja ja haridusteadlase Ene-Silvia Sarve kutsel. Sarv oli Moskvas ülikooliõpingutel ja tutvus Gozakiga ühiste…
-
Valitud objektid on kaardil kategoriseeritud (tänav, surnuaed, ajutine objekt, väljak, park, eriotstarbeline objekt, taristu, militaarobjekt, mälestusmärk, väikevorm, spordiväljak, maastikukunst – need veel täienevad), otsida on võimalik ka nii aastaarvu kui autori järgi. Iga objekti juurde on koostatud väike tekst taiese ajaloo, autori jne kohta.
Objektide valikul arvestasime iga objekti ajastuomasuse ja erilisusega omas kategoorias. See tähendab, et kõike leitut ei ole valimatult veebi paisatud, vaid kaardistajad analüüsisid…
-
Linnaelu
Linnaelu sünnib elanike interaktsioonis, mitte planeeringu tõttu, meenutavad väljaande autorid. Plaan loob linnaelule siiski füüsilise raami, kas toetab või takistab seda. Ka hoonete välimus võib olla atraktiivne või vastupidi – eemaletõukav.
Tänavad ja turuplatsid on areen, kus kohtuvad erineva taustaga inimesed. Need kohad peavad olema ahvatlevad ja paljulubavad, rõhutatakse linna aruandes. Seal toimuvad laadad, kontserdid, tänavateater, manifestatsioonid, demonstratsioonid jne, ikka demokraatlikul alusel. Seepärast pole soovitav suurt osa…
-
Kes teeb selliseid planeeringuid? Ja kes on see idioot, kes need vastu võtab? Vastus on: neid teevad planeerimisfirmad, firmad, kus pole tööl ühtki arhitekti, ehk vaid geodeedid ja maamõõtjad, ja vastu võtavad kohalikud omavalitsused, kus samuti ei tööta ühtki kvalifitseeritud arhitekti. Antud juhul on omavalitsus lausa planeeringu tellija.
Eestimaa on täis arulagedaid, maastikku ja kultuuri eiravaid planeeringuid, mille tegijatel ilmselgelt puudub piisav haridus, et luua kestlikku…
