-
Räägi natuke MITi arhitektuurikoolist lähemalt. Milline on selle kooli n-ö filosoofia, mismoodi seal õpitakse, milliseid töid tehakse?
See arhitektuuri- ja planeerimiskool rajati kohe, kui instituut aastal 1865 käima läks. See oli esimene ülikool USAs, kus sai arhitektuuris kraadi. Tõenäoliselt sobis see valdkond hästi ülikooli üleüldise suunaga, mille aluseks oli mens et manus – mõistus ja käsi, teooria ja praktika. Sama filosoofia maksab koolis siiamaani. See on koht,…
-
KRPIs (edaspidi Riiklik Uurimise Projekteerimise Instituut Eesti Ehitusmälestised) koostati seejärel eskiisprojekt mõisakompleksi taastamiseks ja uue mahu ehitamiseks mõisa peahoone kõrvale. Projekt (arhitekt Kullervo Kliimand ja pargi rekonstrueerimise osa arhitekt Kersti Lootus) valmis 1988. aastal ja kinnitati Tartu linnaehitusnõukogus. 1989. aastaks olid Raadi mõisa varemed koos pargiga üle antud Tartu linnale (huvitav oleks teada, kes saavutasid sellise kokkuleppe sõjaväega juba tol ajal, kui NSVLi sõjaväe lahkumisest Eestist…
-
1986. aasta alguses eksponeeriti Moskvas Arhitektide Keskmajas kõige suuremat Eesti tollase arhitektuuri näitust, mis kinnitas selle liiduvabariigi arhitektuuri suurt autoriteeti Nõukogude Liidu territooriumil. Näitus oli suurepäraselt kujundatud (autor arhitekt Andres Alver), suure osa moodustasid originaaljoonised ja visandid.
Eesti pole suur riik, aga kultuuriüritusi korraldati siin mastaapselt ja professionaalselt, seejuures külalislahkelt ja soojalt. Tuleb meelde Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa saja aasta juubel, mille raames tuli kokku üle 150…
-
Gozakit painas rahuldamatu rännukirg, mistõttu tal õnnestus näha arhitektuuri ja kohtuda oma paljude sõprade-tuttavatega. Esimene välisreis sai teoks 1961. aastal, kui arhitekt sõitis rongiga läbi Euroopa Inglismaale ja tagasi. Esimene Soome reis, üks paljudest, toimus 1963. aastal; Alvar Aalto, oma suurima õpetajaga, kohtus ta Helsingis 1974. aastal. Eestisse sattus Gozak 1960ndate keskpaigas, füüsikaõpetaja ja haridusteadlase Ene-Silvia Sarve kutsel. Sarv oli Moskvas ülikooliõpingutel ja tutvus Gozakiga ühiste…
-
Valitud objektid on kaardil kategoriseeritud (tänav, surnuaed, ajutine objekt, väljak, park, eriotstarbeline objekt, taristu, militaarobjekt, mälestusmärk, väikevorm, spordiväljak, maastikukunst – need veel täienevad), otsida on võimalik ka nii aastaarvu kui autori järgi. Iga objekti juurde on koostatud väike tekst taiese ajaloo, autori jne kohta.
Objektide valikul arvestasime iga objekti ajastuomasuse ja erilisusega omas kategoorias. See tähendab, et kõike leitut ei ole valimatult veebi paisatud, vaid kaardistajad analüüsisid…
-
Linnaelu
Linnaelu sünnib elanike interaktsioonis, mitte planeeringu tõttu, meenutavad väljaande autorid. Plaan loob linnaelule siiski füüsilise raami, kas toetab või takistab seda. Ka hoonete välimus võib olla atraktiivne või vastupidi – eemaletõukav.
Tänavad ja turuplatsid on areen, kus kohtuvad erineva taustaga inimesed. Need kohad peavad olema ahvatlevad ja paljulubavad, rõhutatakse linna aruandes. Seal toimuvad laadad, kontserdid, tänavateater, manifestatsioonid, demonstratsioonid jne, ikka demokraatlikul alusel. Seepärast pole soovitav suurt osa…
-
Kes teeb selliseid planeeringuid? Ja kes on see idioot, kes need vastu võtab? Vastus on: neid teevad planeerimisfirmad, firmad, kus pole tööl ühtki arhitekti, ehk vaid geodeedid ja maamõõtjad, ja vastu võtavad kohalikud omavalitsused, kus samuti ei tööta ühtki kvalifitseeritud arhitekti. Antud juhul on omavalitsus lausa planeeringu tellija.
Eestimaa on täis arulagedaid, maastikku ja kultuuri eiravaid planeeringuid, mille tegijatel ilmselgelt puudub piisav haridus, et luua kestlikku…
-
Planeerija kutsestandard
Planeerija kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise eri etappides. See ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi. Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalikes institutsioonides, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt selleks seadusega antud õigus. Planeerija kutsega isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades valmistama ette ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve…
-
Salmaan Craigi loeng näitlikustas, kuidas mõõtkava võib osutuda mateeriast olulisemaks. Materjalide omadusi näitab see, mismoodi need erinevas olukorras käituvad. Materjali käitumise seos materjali skaalaga on nähtavaim nanomeetri mõõtkavas, kus mateeria töötlemine aatomi tasandil lubab meil tehnoloogia abil konstrueerida struktuure nii, nagu teeb seda loodus: aatom aatomi, molekul molekuli kaupa. Uute eriliste omadustega ehitusmaterjalide leiutamine loob arhitektile või disainerile olukorra, kus tema kasutada on näiteks ülivõimekad komposiit-…
-
26. ja 27. aprillil toimub Kultuurikatlas üritus nimega „Vaba linn”. Mis see on? Keda sellele üritusele oodatakse?
Herkko Labi: „Vaba linn” on valdkondadevaheline dialoogisündmus, keskendutakse vabavara mõttevoolu ja globaalse liikumise võimaluste kasutamisele linnaruumi uurimisel ja omaalgatuslikul mõjutamisel. Vabavara seostatakse tavaliselt vaid tehnoloogiaga, sõnapaaridega nagu „avatud lähtekood” või „tasuta tarkvara”. Tegelikult on vabavara mõtlemisviisina väljunud juba IT-valdkonna piiridest ning räägib iga päev kaasa kultuuri, poliitika, kogu ühiskonna arenguprotsessides.…
