-
Disainiauhindade hulgas on sel aastal üks täiesti uus kategooria, mille tegijaid tahame tunnustada – teenusedisain. Tootmine kolib järjest kaugemale ja teenuste roll nii meil kui maailmas kasvab kiiresti. Eestil on rahvusvahelises kontekstis teenusedisainis väga tugev potentsiaal. Teenusearenduse kaudu e-keskkondades, tervishoius, riigijuhtimises on meile jõukohane olla esimeste seas, kes tulevad välja globaalsete megatrendide probleemidele nagu rahvastiku vananemine, kahanevad ressursid, linnastumine jne lahenduse leidmisega. Teenusedisaini propageerimiseks ja ettevõtetele…
-
Ka kolmas keraamikaalane magistritöö „Lehest vormini – lehtportselan”, mille autor on Jarõna Ilo (juhendaja keraamik Annika Teder), on huvitav uurimistöö lehtportselaniga töötamise tehnikatest. Ilo magistritöö idee sai alguse huvist lehtportselani kui innovaatilise materjali vastu. Töö teoreetilises osas annab autor lühiülevaate Eestis veel vähe tuntud lehtportselani ajaloost ja taustast. Autor on eksperimenteerinud uue materjaliga, katsetanud erinevaid voltimistehnikaid ja leidnud lehtportselani omapära esiletoova tehnika – ringlõike, mille abil…
-
1962. aastal avaldatud mälestuslikes märkmetes kirjutab Louis Kahn, et oma 1928. aasta pikal Euroopa reisil veetis ta ligi kuu Saaremaal, elades oma vanaema juures. Kuna vanaema maja oli ühetoaline, tuli magada põrandal. On teada, et Kahni vanaema Rocha Lea (Lina) Mendelowitsch suri 9. juulil 1934. aastal Riias, tema abikaasa Mendel juba 1916. aastal, samuti Riias. Ilmselt I maailmasõja ajal Saaremaalt lahkunud Lina naasmisest ega tema kodu…
-
Kui kaua kulus aega esimese filmi loomisest Prantsusmaal kuni esimese kinoehitiseni Eestis?
Sirli Naska: Üle kümne aasta, kuid liikuv pilt jõudis siia vaid mõne kuuga. Alguses tekkisid rändkinod.
Milline oli kino selle loomise algusaastatel?
S. N.: Alguses oli kõige olulisem, et kinno mahuks võimalikult palju inimesi. Muule suurt tähelepanu ei pööratudki.
K. J.: Arhitektuur ei omanud mingit rolli, film oli ju see, mille pärast kohale tuldi. Esimesed kinod olid pigem…
-
Retsensendid tõid selle tööga seoses aga välja paar üldisemat probleemi. Kas saab olla üks maja piisav piirkonna aktiviseerimiseks, kui lähiümbrus jääb lahendamata? Mäng ruumiga pole asi iseeneses, vaid see peab põhinema analüüsil. Kokkuvõttes: tubli töö.
Karin Lehe magistritöö teema on Sadama küla Muhumaal. Mida teha olukorras, kus ehitatud ruumi pole mitte puudu, vaid üle? Autor on otsinud mahajäetud hoonetele ja varemetele uut kasutust. Võtta magistritööks selline keeruline…
-
Muidugi on arhitektil võimalus sedavõrd alandavatel tingimustel mitte osaleda ses protsessis. Pean tunnistama, et ise ei osalegi, aga ma ei saa midagi ette heita ka neile, kes seda teevad. Olulisi hooneid ehitab põhiliselt riik või kohalik omavalitsus oma allasutuste kaudu (keda esindab tihti RKAS). Need on majad, millel on sümboli väärtus, mis mõjutavad keskkonda tugevamini kui eratellijate püstitatud valdavalt elu- või ärihooned. Loomulikult on arhitektidel ambitsioon…
-
Eriline näide siinkohal on arhitekt Laur Piheli ja Tauno Aadma projekteeritud Neeme küla eramu juhtum: palkmajade tootmise alal toimetav eesti ärimees on võtnud omavoliliselt selle elamu oma näidistooteks (nimetatud ärimees ei ole hoone tellija) ja ka turunduse näidiseks ning asunud seda usinasti müüma kogu maailmas. Selle majaga 99% sarnane koopia on valminud Hispaanias. Tegemist on ilmselge intellektuaalse omandi vargusega, sest autorilt ei ole nõusolekut küsitud ega…
-
Erineva tausta tõttu on kõigil teil ka erinev agenda. Kellele täpsemalt on teie tegevus suunatud?
B. S. S.: Islandil loodi 2008. aastal värske katusorganisatsioon, disainikeskus, mis ühendab üheksat loomingulist liitu: maastikuarhitektid, graafilised disainerid, moekunstnikud, arhitektid, sisearhitektid, tootedisainerid, kullassepad, keraamikud ja tekstiilikunstnikud. Meie põhiülesanne on otsustusprotsess, valitsemine, ja seega on väga oluline koondada erinevad hääled ühte tervikusse. Island ei pankrotistunud ainult rahalises mõttes, me jõudsime sinnamaani ka vaimselt,…
-
Kohandamise kategoorias valis žürii võidutööks slovakkia arhitekti Pavol Paňáki nädalavahetuse ateljee. Pavol Paňák, kes tegi suurema osa rajatisest valmis oma kätega, kohandas kümne aasta jooksul tellistest põletusahju Karpaatide jalamil Čachtices isiklikuks tellistest pelgupaigaks. Ehitis on põnev ja emotsionaalne. Huvitav on see, kuidas ta sulandub ühte loodusliku ümbrusega, milline ruum on loodud. Stuudio põhimahu moodustab endine telliste põletamiseks loodud ahi. Kuna arhitekt on veendunud, et arhitektuur nõuab…
-
Emil Urbel: Kui võtta lahti näiteks ArchDaily koduleht, siis on selge, et arhitektuuris on kõik juba enne meid seitse korda ära tehtud ja kindlasti paremini, kui meie seda suudame. Aga kas on olemas rahvuslik arhitektuur? Miski, mis on omane just Eestile, meie kohale, meie kliimale, maastikule, miski, mis on sobiv meie meelelaadile, mis järgib meie traditsioone? Rene Valner meenus kohe kõigile – mees, kes ajab oma…
