-
Kohandamise kategoorias valis žürii võidutööks slovakkia arhitekti Pavol Paňáki nädalavahetuse ateljee. Pavol Paňák, kes tegi suurema osa rajatisest valmis oma kätega, kohandas kümne aasta jooksul tellistest põletusahju Karpaatide jalamil Čachtices isiklikuks tellistest pelgupaigaks. Ehitis on põnev ja emotsionaalne. Huvitav on see, kuidas ta sulandub ühte loodusliku ümbrusega, milline ruum on loodud. Stuudio põhimahu moodustab endine telliste põletamiseks loodud ahi. Kuna arhitekt on veendunud, et arhitektuur nõuab…
-
Emil Urbel: Kui võtta lahti näiteks ArchDaily koduleht, siis on selge, et arhitektuuris on kõik juba enne meid seitse korda ära tehtud ja kindlasti paremini, kui meie seda suudame. Aga kas on olemas rahvuslik arhitektuur? Miski, mis on omane just Eestile, meie kohale, meie kliimale, maastikule, miski, mis on sobiv meie meelelaadile, mis järgib meie traditsioone? Rene Valner meenus kohe kõigile – mees, kes ajab oma…
-
Elukeskkond on meie kõigi tegevuse ühisosa. Meie saame seda muuta ning nii huvigruppide kui ka rahvusvaheline koostöö on kõige alus. Meie elukeskkond ja ruum on linn ja tulevikus saab see nii olema järjest kindlamalt. Oleme siin laua taga kõik erineva taustaga, erinevatest valdkondadest. Mida märksõnad „elav linn” ja „unistuste linn” teile oma valdkonnast lähtuvalt tähendavad? Kuidas te konverentsi pealkirja seletate, millises kontekstis seda tuleb vaadata?
Katrin Paadam:…
-
Kirikuga konkureerinud Suurgildi hoonesse rajatud ajaloomuuseumi uue püsiekspositsiooni (Margit Aule, Liis Lindvere ja Margit Argus) puhul ei valmistanud žüriile erilist rõõmu saali parketi kohale tõstetud sinka-vonka põrand (juhtmed oleks saanud peita ka intelligentsemal viisil), kus nii mõnigi vaataja on komistanud, ning ka lennukas postamentide vorm. Kahtlusi ei tekitanud aga läbimõeldud kollektsioonide ja kurioosumitega veinikelder, kus on ruumide autentsust hästi ära kasutatud.
Väikeseks ruumiks nimetatud kategoorias oli heitlus…
-
K. K.: Kas võib öelda, et peale inimeste huvide laienemise on märgatav ka varem üksteisest väga kaugel asunud teemade koondumine, kahe väga erineva asja kokkusaamine?
CJ. L.: Jah, kindlasti. Maailm on tohutult muutunud just suurte muudatuste tõttu teadmusloomes ja infovahetuses. Ühtaegu on tegu nii teadmiste avardumise kui väga konkreetsete teadmiste kokkusaamisega. Ma arvan, et selle on ajendanud püüd muuta maailm säästlikumaks.
Aet Ader: Sinu büroo asub Londonis, kuid…
-
Nii on sündinud ka Eesti Rahva Muuseumi projektidega. Seda kindlasti seetõttu, et tegemist on eestlastele erakordselt südamelähedase, võib öelda, et omalaadse monumendi rajamisega rahvuse ajaloole – esivanemate ainuomasele loomingule.
Muuseum tänapäeva mõistes ei ole loomulikult enam see, mis ta oli antiikaja Kreekas. Süstematiseeritud ja kirjeldustega muuseumikogud hakkasid Euroopas tekkima alles XV sajandil, esialgu erakogudena. Esimene riiklik muuseum Euroopas avati Inglismaal – Briti muuseum 1753. aastal. Järgmine loodi…
-
Mõned majad on siiski päris hirmutavas olukorras. Kui nõukogude ajal mõõdeti hoonete „moraalset amortisatsiooni”, millel polnud suurt pistmist hoone tegeliku seisukorraga, siis tänapäeval võiks jaotada hooned riskigruppidesse nende omanike järgi. Võib öelda, et suur risk hävida on majadel, kus a) mõni korteriomanikest on kuskil kaugel ära, keeldub kommunaalkulusid maksmast, laseb lõhki külmuda oma torudel ning teised elanikud peavad teda kohtu kaudu taga ajama, b) enamik korteriomanikest…
-
Keskaegse Põhja-Euroopa üks suuremaid kirikuid
Seega, põgus sissejuhatus dominiiklaste kloostri ja Katariina kiriku ajaloolisele kujunemisloole ei ole ilmselt liigne. Kasutan siinkohal nii ajaloolase Heikki Haljasoru kirjapandut1 kui internetiülevaadetes2 avaldatut.
Dominiiklaste ordu rajas 1215. aastal hispaania aadlik Dominicus. Tallinna saabusid dominikaani mungad 1239. aastal ning algselt rajati klooster Toompeale. Mungad olid mõne aasta Eestist eemal, kuid 1246. aastal asutati all-linna dominiiklaste klooster, mis pühendati püha Aleksandria Katariinale.
Kloostrihooned paiknesid ümber…
-
Hiljem tulid õpingud TPIs, sealne kaader koosnes suures osas tsaari- ja eestiaegsetest professoritest.
Kõige värvikam oli seal muidugi Ottomar Madisson, professor ja ehitusteaduskonna dekaan – suur tugev ja turske mees, rääkis natuke aktsendiga, aga puhas eestlane. Tema kui dekaaniga oli võimatu asju ajada, ta tegi nii, nagu tahtis ja kui ta ei tahtnud, siis ta ei võtnud sind vastugi. Näiteks arhitektuurikateedri juhataja Leo Jürgenson, hilisem TPI professor,…
-
EKA tudengite näitus „Nooli tooli!” Tallinna Loomeinkubaatoris (Veerenni 24) ruumides 13. IV – 13. V.
Tallinna Loomeinkubaatoris saab veel viimaseid päevi uudistada näitusel „Nooli tooli!” põnevaid tudengitöid, millest nii mõnigi on tootmiseks küps. Oma istmeid tutvustavad Külli Tael, Alina Nurmist, Karin Lageda, Heleri Lindeberg, Raina Lillepõld, Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Kristin Jürmann, Sohwi-Ly Sahtel, Kerstin Oppe, Katrin Talvik, Merilin Tee, Kaur Käärma, Aivo Arusaar, Helen Hendrikson, Nadežda…
