-
Projekti koordineerija on Eesti vabaõhumuuseum, uuringute kõrval panustatakse seminaride ja õppepäevade korraldamisse. Partneriks on Tallinna tehnikaülikool, kus uuritakse Eesti hooneid, koordineeritakse teadusalast tegevust ning korraldatakse projektis osalevate ülikoolide koostööd. Soome poolt aitab uuringutega Aalto ülikooli energiatehnoloogia teaduskond, mis on Helsingi tehnikaülikooli suurim üksus ning tegeleb energiatehnoloogia uuringute ja õpetamisega. Energiatehnoloogia teaduskonna koosseisu kuulub sada liiget, neist viiskümmend on teadurid. Teaduskonna töös leiavad käsitlust energia tootmise ja…
-
Kas liikmesriikide arhitektuuripoliitika dokumentides on sarnasusi, millest hakkab välja joonistuma liiduülene arhitektuuripoliitika? Kas ühtlustamist on üldse vaja?
Uus suund ELi tasandil on arutlemine linnamudeli üle. Millistes linnades soovime elada homme? Niisugune arutelu Euroopa struktuurides, kõrgel tasemel, on midagi uut. Diskussioon on avatud küsimustele, millised on meie ootused käimasolevatele protsessidele ja milliseid strateegiaid peaksime kavandama. Linnaplaneerimise eksperdid on siin suureks abiks. Kui vaatame, mis toimub näiteks Aasia linnades,…
-
Juba enne bakalaureuseõpet oli Helena Karelsoni unistus minna magistriõppesse Briti kuninglikku kunstikolledžisse, kus keskmes on magistri- ja doktoriõpe. Sisseastumine kestis kolm kuud ja sõel oli tihe. Karelson võeti vastu ja tema erialaks sai nüüd tootedisain. See on kool, kus peamine on iga magistrandi isikupärase käekirja väljaselgitamine, rõhk on ka siin praktilisel õppel ja magistrante julgustatakse projektide tegemisel otsima ekspertide abi. Esimesel aastal tuli teha iga kuu…
-
Arhitektuuripoliitika praktika on liikmesriikides sageli arhitektide enda initsiatiiv. Kas näete arhitektuuripoliitikat olulise nähtusena ka Euroopa Liidu tasandil? On teil sellest oma töös kasu?
Me ei määratle oma tegevusvälja sõnaga „arhitektuur”, vaid keskendume integreeritud lähenemisele. Arhitektuur on linnade arendamisel loomulikult element, millega linnu elavdada, linnakeskusi ja endisi tööstusalasid taaselustada. Arhitektuur on valdkonnana tähtis ka energiatõhususe vaatenurgast, kuid siin peab olema ettevaatlik. Hollandi arhitekt Winy Maas näitlikustas hiljuti ühel…
-
Kahju on sellest, et meie tegevusest saab osa vähe lapsi: grupid on väikesed ja tegutsevad vaid Tallinnas. Plaan on teha ühekordseid töötubasid väljaspool pealinna, et natukenegi üle Eesti ruumiharidust anda. Hästi südamelähedane teema on meile ruumiõpetuse sidumine üldhariduskoolide põhiõppega, luua selleks abivahendeid. Ruumiõppe saab siduda paljude õppeainetega: matemaatika, kunsti, ühiskonnaõpetuse ja muuga.
Oluline on julgustada noori oma arvamust välja ütlema, mõtlema läbi, millises ruumis on mugav, millises…
-
2005. aastal käivitas Eesti kunstiakadeemia tekstiili- ja tootedisaini osakond koostöös IT-kolledžiga projekti „Arukate toodete disain – tuleviku eriala”. Kärt Ojavee oli selle projekti assistent. Koos tudengitega pühenduti uute materjalide uurimisele ning neist nupukate esemete loomisele. Oma magistritöö raames otsis Kärt Ojavee võimalusi, kuidas rakendada tarku tekstiile rõivamudelite valmistamisel. Näiteks valmis müts – midagi spioonile –, millega saab kuulata selja tagant tulevaid helisid. Sellesse peakattesse, on peidetud…
-
Kõige lihtsam näide on hoonesse sisenemine: ratastooli või lapsekäruga liikuja jaoks ei looda peasissepääsust eemale rampi või peidetud tõstukit, mille kasutamiseks tuleb kuhugi helistada, vaid tehakse peasissekäigu juurde mugav, kõigile sisenejatele sobiv lahendus.
Riigi heaolutaseme ja universaaldisaini rakendamise seos on ilmselge.
Näitus „Linnad kõigile”
Näitusel olid väljas disainiprojektid, mis teevad igapäevaelu lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. Teemavaldkond oli kirju, ulatudes igapäevaesemetest ülelinnaliste transpordilahendusteni. Näitusel osalesid üliõpilased, omavalitsusasutused ja ettevõtjad.
Viru keskus näituse…
-
Disain parandab maailma
Teiseks esinejaks oli Adam von Haffner Paulsen Taanist, tema tutvustas tänu- ja tähelepanuväärset disainivõistlust „Index: disain, mis parandab maailma” („Index: design to improve life”). Tegemist on maailma suurima rahalise disainiauhinnaga (500 000 eurot), mida antakse välja aastast 2002 ning mis kannab järgmist ideed: disainis ilmneb inimeste suutlikkus kujundada ja muuta meie keskkonda viisil, mis rahuldab meie vajadused ja mõtestab meie elu. Täpsemalt premeeritakse disainlahendusi…
-
Tootedisaini Brunod
„Tulip Fan Fan” on tubli täiendus mõned aastad tagasi valminud rattahoidjale „Grazz” (autor Keha3). See tekitas püünele ilmudes suurt furoori ja noppis tookord kõik preemiad, ent linnakeskkonda paigutatuna langes „Grazz” vandaalide ohvriks. Edasiarendatud rattahoidja „Tulip Fan Fan” on tugevam, vastupidavam ja turvalisem. Aasakujulise valvuri sisemuses paikneb terastross, mis annab ratta kinnitamiseks ja püstiseismiseks vajaliku jäikuse. Trossi katab ilmastikukindel kumm, mis on sõbralik nii rattaraami kui…
-
Millisena tajute arhitektuuripoliitika kujunemise protsessi liikmesriikides? Oskate oma töökogemuse põhjal öelda, kas sealne arhitektuuripoliitika praktika on end liikmesriigiti õigustanud? Kas on loodud strateegilised dokumendid, mis viivad valdkonda edasi?
Marjorie Jouen: Euroopa Liidu regioonide komitee õige nimetus peaks olema regioonide ja linnade komitee, pluss piirkonnad. Meie töö on suures osas seotud linnade arenguga ja meie roll on anda nõu ja hinnang sellesisulisele ELi seadusandluse kavandamise protsessile. Meie huvi…
